Coelestinus V
From Wikipedia, the free encyclopedia
Remove ads
Coelestinus V, ka Celestinus V (Pietro da Morrone või Pietro Angeleri, ka Pietro Angelario, Pietro Angelieri, Pietro Angelliero, Pietro Angeler või Pietro Angeleri di Murrone; 1209, 1210 või 1215 – 19. mai 1296) oli paavst juulist detsembrini 1294. Ta oli 192. paavst.
Pietro sündis pärimuse järgi Molise maakonnas Isernias või Sant'Angelo Limosano vallas talupoja Angelerio ja Maria Leone 12-lapselises peres 11. lapsena.
Pärast isa surma hakkas Pietro esmalt tegelema põllutööga, kuid ema lootis, et poega ootab ees parem tulevik, sest Pietro oli juba lapsena näidanud üles suurt taibukust ja hoolivust teiste inimeste vastu. 17-aastaselt sai Pietrost Santa Maria di Faifula benediktiini kloostri munk. Ta huvitus askeesist ja eraklusest ning siirdus 1231. aasta paiku elama Abruzzo maakonna metsadesse. Ta ordineeriti vahepeal Roomas preestriks ja asus 1239 elama ühte Morrone mäe koopasse. Viis aastat hiljem tõmbus ta avalikkuse tähelepanu eest koos kahe kaaslasega ühte Abruzzo regioonis asuva Majella mäe koopasse.
Pietro püüdis Ristija Johannese eeskuju järgides elada kasinalt äärmuslikku patukahetsuslikku elu, kandes kotiriiet, paastudes kuus päeva nädalas ja pidades aastas neli korda suurt paastu. Ta paastus või töötas tavaliselt kogu päeva ja valdava osa ööst.
Pietro rajas oma järgijatega tsölestiinide ordu (O.S.B.Coel.), mida 1. juunil 1263 tunnustas paavst Urbanus IV. 1259 lubas Valva piiskop rajada Pietrol Morrone mäele Santa Maria kiriku. 1274 reisis Pietro Lyoni, et saada ordule paavstilt toetust, jõudes pärale pärast oikumeenilise kirikukogu lõppemist. Ta kohtus paavst Gregorius X-ga, kes tunnustas tema tegevust. Pietro tuli tagasi Itaaliasse ja pidas Santo Spirito a Majella kloostris tsölestiinide ordu esimese üldkapiitli. 1276 sai ta Santa Maria di Faifula kloostri abtiks ja San Spirito a Majella kloostri prioriks. 1278 võttis Santa Maria kloostri oma protektsiooni alla Sitsiilia kuningas Carlo I. 1284 andis Pietro oma volitused orduülemana üle vikaarile ja tõmbus eraklusse. Ta asus 1293 taas elama Morrone mäele, kuhu ta rajas Santo Spirito al Morrone kloostri.
Remove ads
Paavsti valimised 1292–1294
Coelestinus V valiti paavstiks 5. juulil 1294 Perugias Palazzo delle Canoniche palees ning ordineeriti piiskopiks ja pühitseti ametisse Ristija Johannese martüüriumi mälestuspäeval 29. augustil L'Aquilas Santa Maria di Collemaggio kirikus kardinal Hugues Aycelin de Billomi poolt. Kroonik Bartolomeo da Lucca järgi osales tema kroonimistseremoonial 200 000 inimest. Kuna tseremoonial osales vaid 3 kardinali, siis krooniti ta uuesti mõned päevad hiljem, kui ka teised kardinalid olid kohale saabunud. See oli ainus kord ajaloos, kui paavst krooniti 2 korda.
Coelestinus V oli viimane Coelestinuse-nimeline paavst. Ta oli paavstiks saades umbes 85-aastane, olles vanim paavstiks saanud isik pärast Coelestinus III-t. Hiljem pole ükski isik nii vanalt paavstiks saanud. Ta oli ainus eremiit, kes on paavstiks saanud. Enne teda oli viimati mittekardinalina saanud paavstiks Gregorius X. Pärast teda said mittekardinalidest paavstiks Clemens V, Urbanus V ja Urbanus VI.
5. aprillist 1292 5. juulini 1294 toimunud paavsti valimiste viimases voorus osales 11 kardinali. Neid valimisi ei peetud Lyoni II kirikukogul sätestatud konklaavi reeglite järgi, kuna Hadrianus V ja Johannes XXI olid need reeglid tühistanud. Need jäid viimasteks paavsti valimisteks ajaloos, mida ei peetud konklaavi reeglite järgi.
Pärast Nicolaus IV (1288–1292) surma kogunesid kardinalid Roomas esmalt Santa Maria Maggiore kirikus ning siis alates juunist 1292 Santa Maria sopra Minerva kirikus. Valimistel tekkis 2 fraktsiooni: Colonnad ja Orsinid, kuid suguvõsadevahelise vimma ja isikliku vaenu tõttu ei saavutatud vajalikku 2/3 häälteenamust. 1292 ja 1293 suvel lahkus enamik kardinale kuumuse tõttu Roomast. 1293 surid Rooma senaatorid Agapito Colonna ja Urso Orsini, mille tagajärjel kaasnesid linnas rahutused. 1293 üritasid Colonna suguvõsa kardinalid valida paavstiks oma esindaja. 2. augustil 1293 suri kardinal Jean Cholet.
18. oktoobril või 23. oktoobril 1293 kogunesid kardinalid paavsti valima Perugias, kuhu märtsis 1294 saabus Nicolaus IV poolt Sitsiilia kuningaks kroonitud Napoli kuningas Carlo II, kes soovis, et kardinalid ratifitseeriksid tema ja Aragóni kuninga Jaime II vahel sõlmitud La Junquera lepingu ning langetaksid valiku uue paavsti osas kiiremini. Kardinalid keeldusid lepingut tunnustamast. Carlo soovis valimiste kulgu veelgi kiirendada ja koostas nimekirja 4 kardinalist, kelle kardinalid võiksid tema arvates paavstiks valida, kuid see nimekiri lükati tagasi.
1294 saatis erak Pietro da Morrone kardinalidele kirja, milles ta hoiatas, et kui kardinalid ei suuda kiiresti paavsti valida, langeb nende peale jumalik karistus. Mais puhkesid Roomas ja Orvietos rahutused. Poliitilise olukorra pingestumisel luges eraku kirja kardinalidele ette kardinalide kolleegiumi dekaan Latino Malabranca Orsini, kes olevat öelnud järgnevad sõnad:
| „ | "In nomen Patris, et Filis, et Spiritus Sanctis electo fratrem Pietro di Morrone!'"'
[Isa, Poja ja Püha vaimu nimel valin ma paavstiks vend Pietro di Morrone!] |
“ | |||
Teise versiooni järgi teatasid Malabranca Orsini ja Giovanni Boccamazza kardinalidele kuuldustest ühe eremiidi ennustustuste kohta ja kardinal Benedetto Caetani küsinud, kas tegu olevat Morronega. Saanud jaatava vastuse. arutasid kardinalid seejärel tema võimalikku valimist ja nõustusid 5. juuliks Pietro da Morrone paavstiks saamisega.
Kardinal Pietro Colonna läks Morrone mäele, et teatada Pietrole kardinalide otsusest, kuid Pietro keeldus otsustavalt ametikohta vastu võtmast. Francesco Petrarca "De vita solitaria" järgi proovis Pietro isegi põgeneda, kuid kardinalid veensid teda viimaks koos Carlo II ja tema poja Ungari titulaarkuninga Carlo Martelloga ametikohta vastu võtma. Ta palvetas siis ja asus eesli seljas teele L'Aquila poole. Kardinalide valikut on ajalookirjanduses seostatud ka 13. sajandi "ingelpaavsti" ootustega.
Valimiste viimases voorus osalenud kardinalid
- Matteo d'Acquasparta
- Gerardo Bianchi
- Hugues Aycelin de Billom
- Giovanni Boccamazza
- Benedetto Caetani
- Giacomo Colonna
- Pietro Colonna
- Latino Malabranca Orsini
- Matteo Orsini
- Napoleone Orsini
- Pietro Peregrosso
Remove ads
Suhted Sitsiiliaga
Coelestinus V otsuseid ja tegevust mõjutas Napoli kuningas Carlo II. Carlo II eskortis koos poeg Carlo Martelloga paavsti Morrone mäe juurest L'Aquilasse. Carlo korraldusel pühitseti Coelestinus V paavstiks tema territooriumil ja paavst jäi ka hiljem elama kuninga valdustesse. Paavst määras Kirikuriigi ja kuuria ametitesse Carlo II-le meelepärased isikud, sealhulgas 18. septembril 1294 pühitses kardinaliks Carlo II kantsleri Guglielmo Longhi.
Paavst ratifitseeris 1. oktoobril 1294 Carlo II ja Aragóni kuninga Jaime II vahel 1293 sõlmitud La Junquera lepingu.
Remove ads
Suhted Prantsusmaaga
Coelestinus V olevat 7. oktoobril 1294 määranud Lyoni peapiiskopiks Carlo II poja Louis d'Anjou, kuid sellest otsusest pole säilinud ühtki ürikut.
Ta määras Bourges' peapiiskopiks Jean de Savigny ja Béziersi piiskopiks Bérenger Frédoli.
Sisepoliitika
Coelestinus V resideeris alates 5. novembrist 1294 Napolis Castel Nuovo kindluses.
Ta määras 13. oktoobril 1294 ametisse Benevento apostellikuks administraatoriks Giovanni di Castrocielo.
Konklaavi reeglite sätestamine
Coelestinus V tühistas 28. septembril 1294 avaldatud bullaga "Quia in futurum" ja 10. detsembril 1294 avaldatud bullaga "Constitutionem felicis recordationem" Hadrianus V ja Johannes XXI otsused paavsti valimiste osas ning taastas konklaavi pidamise reeglid.
Ta nõudis 17. oktoobril 1294 avaldatud bullaga "Pridem dum nobiscum" Carlo II-lt konklaavi reeglite järgimist.
Suhted kiriku institutsioonidega
Kuna Coelestinus V ei osanud ladina keelt, oli tema ajal kuuria ametkondlikuks keeleks itaalia keel. Paljud tema antud privileegid tühistas 27. detsembril 1294 Bonifatius VIII.
Paavsti kaplaniks sai Bérenger Frédoli.
Paavst kinnitas 27. septembril 1294 avaldatud bullaga "Etsi cunctos" tsölestiinide privileegid.
Ta tunnustas 1294 frantsisklaste tsölestiinide kongregatsiooni rajamist ja võttis nad paavstliku protektsiooni alla.
Ta peatus Monte Cassino kloostris ja soovis kloostri määrata tsölestiinide ordu koosseisu.
Ta vabastas 27. novembril 1294 Saksa ordu prokuratsioonide maksmisest paavsti legaatidele [1].
Remove ads
La Perdonanza Celestiniana festival
Peatselt pärast ametisse asumist avaldas Coelestinus V 28. septembril 1294 bulla "Inter sanctorum solemnia", mis garanteeris katoliku kiriku traditsioonis väga haruldase patukustutuse kõigile palveränduritele, kes sisenesid L'Aquila Santa Maria di Collemaggio kirikusse läbi püha ukse, mis avati Coelestinuse ametisse pühitsemise päeval 29. augustil. Seda üritust tähistatakse L'Aquilas igal aastal 28. ja 29. augustil La Perdonanza Celestiniana festivali nime all.
Remove ads
Uued kardinalid
Coelestinus V määras 13 uut kardinali 18. septembril 1294 peetud konsistooriumil, sealjuures sai kardinaliks 7 prantslast.
- Simon d'Armentières
- Simon de Beaulieu
- Landolfo Brancaccio
- Giovanni Castrocoeli
- Guillaume Ferrières
- Bérard de Got
- Nicolas l'Aide
- Pietro de L'Aquila
- Jean Le Moine
- Guglielmo Longhi
- Tommaso d'Ocre
- Robert de Pontigny
- Francesco Ronci
Coelestinus V kultuuriloos
Dante Alighieri on Coelestinust maininud "Jumalikus komöödias". Francesco Petrarca on temast kirjutanud teoses "De vita solitaria".
Louvre'is asub tundmatu kunstniku maal 16. sajandist, mis kujutab Coelestinus V kroonimist. Kunstnik Carlo Ruther on paavsti kujutanud 1680 valminud maalil ja kunstnik Jean-Honoré Fragonard 1761 valminud joonistusel.
Isernias asuvad tema nimelised kirik ja väljak. Isernias, Murrone mäel ja Saksamaal Buxheimi kloostris asuvad teda kujutavad kujud. Fumones asub tema mälestuseks rajatud kabel.
Ametist loobumine ja vangistus
.jpg)
1294. aasta advendi lähenedes soovis Coelestinus V tõmbuda avalikkusest tagasi, et tegeleda palvetamisega. Ta kavatses esmalt anda katoliku kiriku administreerimise kolmest kardinalist koosneva komisjoni hoolde, kuid tema mõte laideti maha. Ta pidas siis kardinal Benedetto Caetaniga nõu ametist loobumise osas. Caetani veenis teda, et ametist loobumises pole midagi erakordset, sest ka varem on paavstid ametist loobunud. Paavsti kavatsusest hakkasid levima kuuldused, mistõttu Napoli kuningas Carlo II organiseeris paavsti toetuseks rahvarohke demonstratsiooni, millel osales ka kroonik Bartolomeo da Lucca.
Coelestinus V loobus 13. detsembril 1294 Napolis ametist, teatades oma otsusest kardinalidele, tema kirjaliku pöördumise valmistas ette Caetani. Teadaolevalt olid paavsti ametikohalt varem omal soovil tagasi astunud Pontianus ja Silverius. Mõnedel andmetel võisid ametist loobuda ka paavstid Marcellinus, Romanus ja Johannes XVIII. Pärast teda on ametist prelaatide nõudel loobunud vaid Gregorius XII. 1046 toimunud Sutri sinodil tagandati Benedictus IX, Silvester III ja Gregorius VI, kuid nad ei loobunud ametist vabatahtlikult.
Coelestinus soovis end nimetada vend Pietroks ja kavatses asuda erakuna elama Morrone mäele. Ta nõudis, et kardinalid valiksid konklaavil võimalikult ruttu paavsti. Uueks paavstiks saanud Bonifatius VIII siirdus Rooma ja kohustas Monte Cassino kloostri abti viima Coelestinuse järelevalve all Rooma, kuid tal õnnestus San Germanos põgeneda. Bonifatius VIII andis korralduse Coelestinus kinni võtta, kuid tal õnnestus metsades ja mägedes varjuda. Coelestinus kavatses siirduda Dalmaatsiasse, kuid torm paiskas tema laeva Itaalia rannikule tagasi ja ta nabiti Vieste lähistel kinni. Coelestinus viidi Bonifatius VIII juurde Anagnisse, kus paavst lasi ta vangistada Fumone kindlusse, kus ta paastus ja palvetas oma viimased elukuud.
Pärast Coelestinuse surma teatasid 1297 Bonifatius VIII-ga tülli läinud Colonna suguvõsa liikmed, et tema tagasiastumine ja Bonifatiuse paavstiks saamine olid mittekanoonilised. 1303 toimunud sinodil süüdistati Bonifatiust Coelestinus V surmas.
Remove ads
Surm
Coelestinus V suri 19. mail 1296 Fumone kindluses kirikuloolase J. N. D. Kelly järgi mädapaisest tekkinud veremürgistusse ja maeti Ferentinosse. 1317 maeti tema säilmed ümber L'Aquila Santa Maria di Collemaggio kirikusse.
Clemens V kanoniseeris Coelestinus V 5. mail 1313 ning tema mälestuspäeva tähistatakse 19. mail. Ta on L'Aquila, Isernia ja raamatuköitjate patroon.
Remove ads
Hinnang
Kirikuloolase J. N. D. Kelly arvates oli Coelestinus V naiivne ja ebakompetentne. "Catholic Encyclopedia" hinnangul ei osanud ta igale palujale ära öelda, mistõttu ta jagas mõnikord sama benefiitsi 3 või 4 isikule.
Viited
Allikad
Kirjandus
Välislingid
Wikiwand - on
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Remove ads