Costa Rica kodusõda

See artikkel räägib 1948. aasta sõjast. 1823. aasta sõja kohta vaata artiklit Ochomogo sõda. 1835. aasta sõja kohta vaata artiklit liigasõda.

Costa Rica kodusõda oli Costa Rica 20. sajandi ohvriterohkeim sündmus. Vaid 44 päeva väldanud konfliktis (12. märts – 24. aprill 1948) hukkus umbes 2000 inimest.

---

Costa Rica kodusõda
Osa külmast sõjast
Kodusõjas langenute mälestusmärk
Toimumisaeg	12. märts – 24. aprill 1948 (1 kuu, 1 nädal ja 5 päeva)
Toimumiskoht	Costa Rica
Tulemus	Mässuliste võit Teodoro Picado Michalski kukutatakse Ametisse astub José Figueres Ferreri ajutine valitsus Costa Rica sõjavägi saadetakse laiali Valitakse asutav kogu Võetakse vastu uus põhiseadus Ajutine valitsus annab võimu Otilio Ulate Blancole
Osalised
Costa Rica valitsus Calderóni jõud Rahva Avangardi Partei Nicaragua rahvuskaart Rahvuslik Vabastuspartei Ulatista jõud Toetus:  Ameerika Ühendriigid  Guatemala
Väejuhid või liidrid
Teodoro Picado Michalski Rafael Ángel Calderón Guardia Manuel Mora Anastasio Somoza García José Figueres Ferrer Frank Marshall Jiménez Otilio Ulate Blanco
Kokku u 2000 hukkunut

Konflikti esimene eelaste oli 1. märtsil 1948, kui Cosa Rica seadusandlik assamblee, milles olid enamuses valitsusmeelsed, otsustas tühistada 8. veebruaril toimunud presidendivalimiste tulemused. Esialgsete tulemuste järgi koalitsioonikandidaat positsioonikandidaat Rafael Ángel Calderón Guardia ees esikoha saanud Otilio Ulate Blancot süüdistati valimispettuses.^[1] Selle tulemusel algas relvastatud ülestõus president Teodoro Picado Michalski vastu. Opositsioonivägesid juhtis ettevõtja José Figueres Ferrer, kes ise ei olnud valimistel osalenud.

Costa Rica armee oli väike ja kehvasti varustatud, peamine jõud mässuliste tõrjumiseks tuli kommunistliku Rahva Avangardi Partei omakaitseväelastest. Rahva Avangardi Partei kuulus parlamendis koalitsiooni ning oli hääletanud valimistulemuste tühistamise poolt. Mässuliste pealetung oli kommunistide vastuhakust hoolimata Figuerese juhtimisel kiire, president Picado oli sunnitud tagasi astuma ning võimu ekspresident Calderón Guardiale üle andma.

Pärast sõda juhtis Figueres riiki ajutise valitsushunta eesotsas 18 kuud, riigi sõjavägi saadeti laiali ning detsembris korraldati asutava kogu valimised. Asutav kogu võttis 1949. aastal vastu uue põhiseaduse, seejärel andis hunta võimu üle Otilio Ulatele. Pärast neid sündmusi on Costa Rica poliitika olnud võrdlemisi rahulik.