From Wikipedia, the free encyclopedia
David W. Harvey FBA (sündinud 31. oktoobril 1935) on tunnustatud Briti-Ameerika inimgeograaf. Ta on antropoloogia ja geograafia professor New Yorgi Linnaülikoolis (City University of New York) ja kuulub 20 tsiteerituima humanitaarteadlase hulka.[1] Ta on ka maailma tsiteerituim akadeemiline geograaf [2] ja tema raamatud ja esseed on mõjutanud kaasaegse geograafia distsipliini kujunemist.
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. (August 2023) |
Harvey on tegelenud kapitalismikriitika ja kriitilise geograafiaga ja mitmed tema seisukohad on olulised ühiskondlikus ja poliitilises debatis. Tänu Harveyle hakati kapitalismi kriitika juures taas sotsiaalse klassi mõistet ja marksistlikke meetodeid kasutama.[3] Ta pooldab inimeste õigust linnale ja on tärkava Rahvusvahelise Osalusühiskonna Organisatsiooni (International Organization for a Participatory Society) üleminekukomitee liige.[4]
Harvey uurimishuvide hulka kuuluvad geograafia, sotsiaalteooria, urbaanne poliitökonoomia, linnastumine arenenud kapitalistlikes riikides, marksism ja sotsiaalne õiglus.[5]
1961 sai Harvey doktorikraadi geograafina Cambridge’i Ülikoolist. Harvey karjääri algusaegadesse jääv töö (sealhulgas Kentis 19. sajandil toimunud humalatootmisest rääkinud doktoritöö) oli ajaloolise loomuga. Tähelepanu ajaloole jookseb ka läbi ta hilisemate teoste.
1960. aastate keskpaigaks võttis ta moevoole järgides kasutusele kvantitatiivsed meetodid. Harvey "Explanation in Geography" (1969) oli geograafia metodoloogia ja filosoofia jaoks oluline tekst. Harvey kasutas selles teadusfilosoofiast üle võetud põhimõtteid geograafilise teadmise valdkonnas.
Pärast seda muutis Harvey kurssi ja teda hakkas huvitama ühiskondlik ebaõiglus ja kapitalismi olemus. Ta suundus Bristoli Ülikoolist USA-sse Baltimore’i Johns Hopkinsi Ülikooli ja hakkas tegelema tärkava radikaalse ja marksistliku geograafiaga. Ebaõiglus, rassism ja ekspluateerimine olid 1970. aastate alguse Baltimore’is silmnähtavad ja nende teemadega tegelev aktivism märgatavam kui Suurbritannias. Clarki Ülikoolis loodi ajakiri Antipode ja Harvey oli üks selle esimesi kaastöölisi. 1971. aastal Bostonis toimunud Ameerika Geograafide Assotsiatsiooni (Association of American Geographers) kohtumised olid teetähiseks, kus Harvey ja teised hakkasid segi paiskama oma kolleegide traditsioonilisemat lähenemist. 1972. aastal kutsus Harvey oma kuulsas getode tekkimisest rääkivas essees üles looma "revolutsioonilist teooriat".
Raamatus "Social Justice and the City" (1973) väljendas Harvey seisukohta, et geograafia ei tohiks jääda ’objektiivseks’ kui puutub kokku linnas eksisteeriva vaesuse ja vaesusega seotud probleemidega. Raamatule on laialdaselt viidatud ja see on oluline panus marksistlikku teooriasse. Harvey väidab raamatus, et kapitalism annihileerib ruumi eesmärgiga kindlustada oma taastootmine.
Harvey edasist tööd on suunanud dialektiline materialism. Näiteks on dialektiline materialism oluline kapitalismi radikaalset geograafilist analüüsi edasi arendavas raamatus "The Limits of Capital" (1982). aga ka mitmes sellele järgnenud raamatus, mis kirjeldavad linnaelu ja -protsesse.
"The Condition of Postmodernity" (1989), mille kirjutamise ajal Harvey töötas Oxfordis, sai bestselleriks. Raamat on postmodernistlike ideede materialistlik kriitika ja Harvey annab seal mõista, et postmodernistlikud ideed tekivad kapitalismisiseste vastuolude tulemusel.
"Justice, Nature and the Geography of Difference" (1996) keskendub ühiskondliku ja keskkonna õigluse teemadele. Selle dialektiline vaatenurk on mõningatele rohelistele ärritavalt mõjunud.
"Spaces of Hope" (2000) on utoopiline ja Harvey spekuleerib seal, kuidas alternatiivne maailm võiks välja näha.
Uurimus "Paris, Capital of Modernity" Teise Impeeriumi Pariisist ja Pariisi Kommuunist on Harvey kõige üksikasjalikum ajaloolis-geograafiline teos.
USA 2000. aastate militaaroperatsioone on Harvey kostitanud söövitava kriitikaga. Raamatus "The New Imperialism" (2003) kirjutab ta, et Iraagi sõda lubab USA neokonservatiividel juhtida inimeste tähelepanu eemale kapitalismi äpardumistest ’kodus’.
Raamatus "A Brief History of Neoliberalism" (2005) toob Harvey lugejani ajaloolise uurimuse neoliberalismi teooria ja praktika lahknevusest alates 1970. aastatest. Harvey kirjeldab seal neoliberaliseerunud globaalset majandust kui süsteemi, mis on kasulik vähestele paljude arvel, ja milles "akumulatsioon läbi võõrandamise" (accumulation by dispossession) on viinud klassivahede (taas)loomiseni.
Harvey uusim raamat "The Enigma of Capital" (2010) lahkab käimasolevat majanduskriisi. Harvey annab raamatus ülevaate sellest, kuidas kapitalism maailmas domineerivaks sai ja kuidas praegune majanduskriis tekkis. Harvey järgi on kapitalismi tuumaks selle amoraalsus ja seadusetus, ja et jutt reguleeritud, eetilisest kapitalismist on fundamentaalselt ekslik.[6]
Harvey töötab 2001. aastast New Yorgi Linnaülikooli antropoloogia osakonnas. Kaks jäävat asja ta elus on olnud Marxi "Kapitalil" põhineva kursuse andmine ning üliõpilasaktivismi ja kogukonna- ja töölisliikumise toetamine[7] Ka internetti riputatud loengud "Kapitalist" on populaarsed (700 000 vaatamist 2008. aasta juunist 2010. aasta märtsini).[8]
Harvey tööd on pidevalt kritiseeritud. Näiteks on teda arvustanud kvantitatiivse ja mittepolitiseeritud geograafia pooldajad. Harvey on siiski jätkuvalt Marxile ustavaks jäänud.
1995. aastal sai Harvey geograafiavaldkonna kõrgeima tunnustuse, Nobeli geograafiaauhinnaks kutsutava Prix International de Géographie Vautrin Ludi laureaadiks.[9] 1998. aastal sai ta Briti Akadeemia liikme staatuse (Fellow of the British Academy, FBA) ja 2007. aastal valiti Ameerika Kunstide ja Teaduste Akadeemiasse (American Academy of Arts and Sciences).
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
