Denethor II

Denethor II (2930 K. A. - 3019 K. A., tappis enese) on tegelane J. R. R. Tolkieni teostes.

Ta on Ecthelion II kolmas laps ja vanim poeg. Abiellus 2976 Dol Amrothi printsi Adrahili tütre Finduilasega, kes suri varakult 2987. Neil oli kaks poega, Boromir (2978 K. A. - 3019 K. A.) ja Faramir (2983 Kolmandal Ajastul - 82 Neljandal Ajastul). Ta oli suurim teadusemeister Kojaülemate hulgas mitmete generatsioonide jooksul, kuid temas puudus sügavam arukus. Pärast oma naise surma muutus ta üha süngemaks ja süngemaks ning kui ta vaatas kantsi palantiri, mis oli kõige lähemalt seotud Minas Morguli palantiriga, mis omakorda oli Sauroni käes, andis see talle samuti teadmisi, aga mõistust kaugeltki mitte. Ka ta lemmikpoeg Boromir sai hukka ning lõpuks (keset Pelennori Välja lahingut, pärast oma haavatud noorema poja nägemist) kaotas Denethor kogu lootuse ja mõistlikkuse ning soovis kaotuseveendumuses tulesurma nii endale kui oma veel elusolevale pojale. Faramir päästeti, ent Denethor põletas end Kojaülemate Hauakambris elusalt.