Dominioon

Dominioon oli osaliselt sõltumatu Briti impeeriumisse kuuluv riik (enamasti emamaa Suurbritannia endine koloonia).

Kahesendine Kanada postmark 1898. aasta jõuluajast: Victoria krooni alla kuuluva Briti impeeriumi kaart koos motoga "Meie impeerium on ulatuslikum kui eales varem"

Kanada kasutas dominiooniõigust 1867. aastast, Austraalia 1901. aastast ja Uus-Meremaa 1907. aastast.^[1]

Suurbritannia tunnistas 1923. aastal dominioonide õigust iseseisvale välispoliitikale.^[2] Aastal 1926 lisandus sellele Balfouri deklaratsioon, millega kuulutati dominioonid Ühendkuningriigiga staatuselt võrdseteks autonoomseteks riikideks, kuigi säilis Briti impeeriumi koosseis.^[3] See deklaratsioon sai seadusliku aluse Westminsteri statuudiga 1931. aastal, kuigi spetsiifiliselt viidati juba Briti Rahvaste Ühendusele.^[4][5] Dominioonide parlamendid muutusid Briti seadusandlikust kontrollist sõltumatuks ning võisid tühistada Briti seadused. Samuti ei saanud Suurbritannia parlament vastu võtta seadusi nende heakskiiduta.^[6] Teise maailmasõja vallandudes 1939. aastal kuulutasid dominioonid sõdu sõltumatuse alusel.^[4]

Dominioonidel oli oma parlament, valitsus ja kohtusüsteem.

Dominioonid

• Kanada (1867–1953)
• Austraalia (1901–1953)
• Uus-Meremaa (1907–1953)
• Newfoundlandi dominioon (1907–1949)
• Lõuna-Aafrika Liit (1910–1953)
• Iiri Vaba Riik (1922–1949)
• India (1947–1950)
• Pakistan (1947–1953)
• Tseilon (1948–1953)

Vaata ka

• Ühendkuningriik
• Briti impeerium
• Briti Rahvaste Ühendus