Elam

Elam (vanemas eestikeelses kirjanduses ka Eelam) oli vanaaja riik tänapäeva Iraagi ja Iraani piirimail Zagrose mägede ja Pärsia lahe vahel. Tema soodne asukoht tegi riigi ohtlikuks konkurendiks läänes asuvatele Mesopotaamia riikidele. Elam oli mitu korda sealsete impeeriumite võimu all, kuid vallutas aeg-ajalt ka Mesopotaamia alasid. Tema tähtsus kadus 1. aastatuhandel eKr, kui regioonis tõusid esile Meedia ja Pärsia.

Kaart Elami kuningriigist (oranž) ja selle ümbruse aladest. Kaardil on Pärsia lahe ligikaudne ulatus pronksiaja

Egiptuse, Elami ja Akadi riik, ca 2300 eKr

Elam Haltamti u 1100 eKr – u 550 eKr
Elami riigi (punane) asukoht
Valitsusvorm	Absoluutne monarhia
Pealinn	Susa
Riigikeeled	Elami keel Akadi
Järgnev Assüüria

Elami riik tekkis umbes 2700 eKr. Selle võimsuse tipp oli 2. aastatuhat eKr, kuid hiljem vallutati ta Uus-Assüüria poolt ning Iraani kiltmaal alustasid elamlastele pealetungi ka indoeurooplased: meedlased ja pärslased.

Oletatavasti 539 eKr langes Elam lõplikult pärslaste võimu alla. Selle muistne pealinn Susa (mille lähedal asub tänapäeval Šuš) oli juba varem saanud üheks Pärsia olulisematest keskustest.

Elamlased rääkisid elami keelt, millel teadaolevad sugulaskeeled puuduvad.