Elektrotehniliste suuruste ja mõõtühikute loend

Loend sisaldab elektrotehnikas kasutatavate elektriliste ja magnetiliste suuruste ning ühikute nimesid ja tähiseid.

Suuruse nimi	Suuruse tähis, varutähis	SI ühiku nimi	SI ühiku tähis	Muud ühikud
elektrilaeng, elektrihulk	Q	kulon	C	SI: ampersekund (A•s) SI-väline: ampertund (A•h ehk Ah)[1]
laengu pindtihedus	ρ (roo)	kulon ruutmeetri kohta	C/m2
laengu ruumtihedus	η (eeta)	kulon kuupmeetri kohta	C/m3
elektrivälja tugevus	E	volt meetri kohta	V/m
elektriline potentsiaal	V, φ (fii)	volt	V
potentsiaalide vahe, pinge	U, V	volt	V
elektromotoorjõud	E	volt	V
elektrivoog	Ψ (psii)	kulon	C
elektrivoo tihedus, elektriline nihe	D	kulon ruutmeetri kohta	C/m2
mahtuvus	C	farad	F
absoluutne dielektriline läbitavus	ε (epsilon)	farad meetri kohta	F/m
suhteline dielektriline läbitavus	εr (epsilon)	üks	1
dielektriline vastuvõtlikkus	χe (hii)	üks	1
elektrivool, voolutugevus	I	amper	A
nihkevool	ID	amper	A
voolutihedus	J, S	amper ruutmeetri kohta	A/m2
magnetvälja tugevus	H	amper meetri kohta	A/m	CGS: örsted (Oe)
magnetomotoorjõud	F, Fm	amper	A	SI-väline: amperkeerd (lühend At) CGS: gilbert (Gb)
vooluläbitavus[2]	Θ (teeta)	amper	A
magnetiline induktsioon, magnetvälja tihedus	B	tesla	T	CGS: gauss (Gs)
induktiivsus, eneseinduktiivsus	L	henri	H
magnetvoog	Φ (fii), η (eeta)	veeber	Wb	CGS: maksvell (Mx)
vastastikune induktiivsus	M, Lmn	henri	H
absoluutne magnetiline läbitavus	μ (müü)	henri meetri kohta	H/m
suhteline magnetiline läbitavus	μr (müü)	üks	1
magnetiline vastuvõtlikkus	K, χm (hii)	üks	1
magneetumus	M, Hi	amper meetri kohta	A/m
koertsitiivsus	Hc	amper meetri kohta	A/m
magnetiline dipoolmoment	J	njuuton korda meeter ruudus ampri kohta	N•m2 ehk Nm2	SI: veebermeeter (Wb/m)
aktiivtakistus, resistants	R	oom	Ω (oomega)
reaktiivtakistus, reaktants	X	oom	Ω
näivtakistus, impedants	Z	oom	Ω
aktiivjuhtivus	G	siimens	S
reaktiivjuhtivus	B	siimens	S
näivjuhtivus	Y	siimens	S
eritakistus	Ω (oomega)	oom-meeter	Ω•m ehk Ωm
erijuhtivus	γ (gamma), σ (sigma)	siimens meetri kohta	S/m
magnetiline takistus, reluktants	R, Rr	üks henri kohta, pöördhenri	1/H	SI: amper veebri kohta (A/Wb)
magnetiline juhtivus	A, P	henri	H	SI: veeber ampri kohta (Wb/A)
aktiivvõimsus	P	vatt [3]	W
reaktiivvõimsus	Q, PQ	voltamper	V•A ehk VA	SI: varr (var) [4]
näivvõimsus	S, PS	voltamper	V•A ehk VA
aktiivenergia	W, WP	džaul	J	SI: vattsekund (W•s) SI-väline: vatt-tund (W•h ehk Wh)
reaktiivenergia	WQ	voltampersekund	V•A•s ehk VAs	SI: varrsekund (var•s) SI-väline: varr-tund (varr•h)
näivenergia	WS	voltampersekund	V•A•s ehk VAs	SI-väline: voltampertund (V•A•h ehk VAh)
kaonurk	δ (delta)	radiaan	rad
kaotegur	d[5]
faasinurk	φ (fii), δ (delta)	radiaan	rad
võimsustegur	λ [6] (lambda)
hüvetegur	Q
sidestustegur (kahe vooluahela vaheline)	k
puistetegur	σ (sigma)[7]
mähise keerdude arv	N
keerdude arvu suhe (nt trafol)	n, q
faaside arv	m
pooluspaaride arv	p