Emīls Dārziņš

Emīls Dārziņš (3. november 1875 Jaunpiebalga – 31. august 1910 Riia) oli läti helilooja ja muusikakriitik.

Ta sündis aastal 1875 Jaunpiebalgas külakooliõpetaja Andžs Dārziņši perekonnas. Tema ema Marija Laimiņa oli pärit jõukast ja suhteliselt haritud perekonnast. Marija kaks venda — Antons ja Jānis Laimiņš — töötasid samuti õpetajatena. Koolis kasvas ta üles enamasti looduses. Ta õppis juba varakult lugema ja oli raamatutest lahutamatu. Peagi jäi ta elu lõpuni pimedaks. Tema muusikalised võimed hakkasid varakult avalduma. Poisil oli absoluutne muusikaline kõrv, kuid tõsisemat muusikalist haridust tal ei õnnestunud saada. Tema isa õpetas koolis ka laulmist ja juhatas õpilaskoori, kuid ei temal ega emal polnud sügavaid klaverimängualaseid teadmisi ning nad suutsid oma andekale pojale anda vaid kõige elementaarsemad oskused. Suurepärane musikaalsus ja suur soov muusikat teha aitasid tal edasi liikuda.

Tema üldharidus algas samuti seal Jānise koolis, kuid kaheksa-aastaselt suunati ta õppima Rupsala kooli, mida tol ajal juhtis tema ema vend Antons Laimiņš. Siin õppis ta ka klaverit mängima ja ilmselt sai ka oreli kohta teadmisi, kuna sellel koolil oli oma pill. Pärast kahte aastat Rupsalas sattus Emīls Vecpiebalga kihelkonnakooli. Ta õppis muusikat oma õpetaja Sliede käe all, kes oli Atis Kronvaldsi väimees. Just siin kohtusid kaks tulevast heliloojat Dārziņš ja Melngaiļis. Halva tervise tõttu pidi ta aga peagi Vecpiebalga koolist lahkuma. Mõnda aega käis Emīls Jaunpiebalga koolis, kus ta õppis ka muusikat Cimze seminari vilistlase ja kohaliku muusikaelu juhi Ulpe käe all.

Seejärel õppis ta kõik iseõppimise teel selgeks. Ta oli juba iseseisvalt omandanud vene, saksa ja prantsuse keele. Ta oli jõudnud nii kaugele, et ta oskas mängida Mozarti sonaate. Kokkupuude selle teosega jäi talle eredalt meelde ja mõjutas tema muusikalist maitset kogu ülejäänud eluks.

Aastal 1891 kolis ta Riiga. Ta asus elama oma onu, Rupsala kooli endise direktori Antons Laimiņši juurde.