Euroopa kultuuripealinn
Euroopa Liidu poolt valitud linnad, mis näitavad aasta jooksul oma kultuurset potentsiaali From Wikipedia, the free encyclopedia
Euroopa kultuuripealinn on Euroopa Liidu poolt üheks kalendriaastaks valitud linn, mis saab selle aasta vältel näidata oma kultuurielu ja selle arengut. Iga kultuuripealinnaks valitu korraldab kultuuriürituste programmi, mis tõstab esile tema ajaloolist ja kultuurilist pärandit.

Ajalugu
1983. aastal tegi endine näitleja ja hilisem Kreeka kultuuriminister Melina Mercouri ettepaneku algatada Euroopa kultuuripealinna projekt, et tuua eurooplasi lähemale ja näidata Euroopa kultuuri rikkust ja mitmekesisust. Euroopa kultuuripealinna projekt algas 13. juunil 1985 ja algul oli selle nimetus "Euroopa kultuurilinn". 1999. aastast hakati neid linnu nimetama kultuuripealinnadeks[1].
Esialgu oli kultuuripealinnu üks. viimast korda juhtus nii 2006. aastal. Kuid 2000. aastaks valiti üheksa kultuuripealinna ja pärast seda on tavaliselt valitud igaks aastaks kaks linna, mis ei täida kultuuripealinna ülesandeid poole aasta kaupa, vaid mõlemad terve aasta vältel. 2016. aasta seisuga on Luksemburgi pealinn Luxembourg ainus linn, mis on rohkem kui korra olnud Euroopa kultuuripealinn, sest Luksemburgis pole suurt linnade valikut.
Euroopa kultuuripealinnad Eestis
Esimese Eesti linnana oli Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011. aastal.
Teist korda tuli Euroopa kultuuripealinn Eestisse 2024. aastal, kui kohale kandideerisid Tartu ja Narva[2][3]. Tartu valiti kultuuripealinnaks teemaga "Ellujäämise kunstid".
Kultuuripealinnad




1980. aastad
1990. aastad
- 1990 –
Glasgow
- 1991 –
Dublin
- 1992 –
Madrid
- 1993 –
Antwerpen
- 1994 –
Lissabon
- 1995 –
Luxembourg
- 1996 –
Kopenhaagen
- 1997 –
Thessaloníki
- 1998 –
Stockholm
- 1999 –
Weimar
2000. aastad
2010. aastad
2020. aastad
Vaata ka
Viited
Wikiwand - on
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.