Füüsikaliste suuruste loend

Loendis on sagedamini kasutatavate füüsikaliste suuruste ja nende ühikute nimetused ja tähised. Elektrotehnilised suurused on detailsemalt esitatud Elektrotehniliste suuruste ja mõõtühikute loendis.

Põhisuurused

Tabelis on SI põhiühikutele vastavad Rahvusvahelise suuruste süsteemi ISQ füüsikalised suurused, nende mõõtühikud ja dimensioonid.

Suuruse nimi	Suuruse tähis, varutähis	SI mõõtühik	Ühiku tähis	Dimensioon	Lühikirjeldus
aeg	t	sekund	s	T	Sündmuse kestus
ainehulk	n	mool	mol	N	Aine kogus osakeste arvu järgi
elektrivoolu tugevus (voolutugevus)	I	amper	A	I	Iseloomustab juhtme ristlõiget või muud pinda ajaühikus läbivat elektrilaengut
mass	m	kilogramm	kg	M	Inertsi ja gravitatsiooni iseloomustaja ning mõõt
pikkus laius kõrgus raadius läbimõõt teepikkus	l, L b h r, R d, D s	meeter	m	L
temperatuur	T	kelvin	K	Θ	Termodünaamiline temperatuur, ka temperatuurivahe
valgustugevus	I, Iv	kandela	cd	J	Valgusvoog, mille kiirgab punktikujuline valgusallikas ruuminurga ühiku kohta

Valik tuletatud suuruseid

kiirgusvoog || ${\displaystyle \Phi _{\mathrm {e} }}$ || vatt || W || Kiirgusenergia ajaühikus mahtelastsusmoodul, ruumpaisumismoodul || K, B || paskal || Pa || Iseloomustab keha igakülgsel kokkusurumisel selle suhtelist mahu muutust

Suuruse nimetus	Suuruse tähis, varutähis	SI mõõtühik	Ühiku tähis	Lühikirjeldus
ajakonstant	${\displaystyle {\tau }\,}$ (tau), T	sekund	s	Kirjeldab eksponentsiaalselt muutuvat siirdeprotsessi
dielektriline läbitavus	${\displaystyle \varepsilon }$ (epsilon)	farad meetri kohta	F/m	Iseloomustab dielektrikute elektrilise polarisatsiooni võimet
dielektriline polarisatsioon	P	kulon ruutmeetri kohta	C/m2	Omavahel seotud elektrilaengud molekulis nihkuvad välise elektrivälja mõjul
dünaamiline viskoossus	${\displaystyle \eta \,}$ (eeta)	paskalsekund	Pa·s	Iseloomustab vooliste (vedelike, gaaside) sisehõõrdumist; CGS-süsteemi ühik puaas (P)
ekvivalentdoos, ekvivalentne kiirgusdoos	H	siivert	Sv	Kiirgusenergia kiiritatava objekti massi kohta
elektrijuhtivus	G	siimens	S	Keha võime juhtida elektrivoolu
elektrilaeng	q	kulon	C	Iseloomustab kehade elektromagnetilist vastastikmõju
elektriline potentsiaal	${\displaystyle \varphi }$ (fii)	volt	V	Väljendab elektrilaengu potentsiaalse energia ja laengu suuruse suhet
elektrivoog	${\displaystyle {\mathit {\Psi }}}$ (psii)	kulon	C	Näitab elektrivälja suutlikkust läbida vaadeldavat pinda
elektrivoo tihedus ehk elektriline nihe	D	kulon ruutmeetri kohta	C/m2	Kirjeldab makroskoopilist elektrivälja
elektrivälja tugevus	E	volt meetri kohta	V/m	Punktlaengule mõjuv jõud elektriväljas
energia	E, W	džaul	J	Keha või mateeria liikumise üldine mõõt
entalpia	H	džaul	J	Termodünaamilise süsteemi siseenergia
entroopia	S	džaul kelvini kohta	J/K	Kirjeldab termodünaamilise süsteemi võimalike juhuslike ümberpaigutuste arvu
erienergia	${\displaystyle {\rho }\,}$ (roo), w	džaul kilogrammi kohta	J/kg	Energia massiühiku kohta
erijuhtivus	σ, γ, κ	siimens meetri kohta	S/m	Iseloomustab aine või materjali elektrijuhtivust
erikaal	${\displaystyle \gamma \,}$ (gamma)	njuuton kuupmeetri kohta	N/m3 = kg/(m2·s2)	Aine kaal ruumalaühiku kohta
eriruumala, erimaht	v	kuupmeeter kilogrammi kohta	m3/kg	Aine massiühiku ruumala
erisoojus	c	džaul kilogrammi ja kelvini kohta	J/(kg·K)	Soojusmahtuvus massiühiku kohta
eritakistus	${\displaystyle \varrho }$ (roo)	oom·meeter	Ω·m	Iseloomustab antud materjalist elektrijuhi võimet avaldada teda läbivale elektrivoolule takistust
fookuskaugus	f	meeter	m	[[Optika |Optilise süsteemi peapunkti ja fookuse vaheline kaugus
heledus	L, Lv	kandela ruutmeetri kohta	cd/m2	Väljendab isehelendavalt või hajutavalt pinnalt antud suunas lähtuvat valgusvoogu
heliintensiivsus, helitugevus	I	vatt ruutmeetri kohta	W/m2	Helienergia voo tihedus
helirõhk	p	paskal	Pa	Heli levimisel õhus või vedelikus tekkiv lisarõhk
helirõhutase	Lp	detsibell	dB	Helirõhu ja kuuldelävele vastava helirõhu suhe detsibellides
hõõrdetegur	${\displaystyle \mu }$ (müü)	üks	1	Iseloomustab kahe keha vahelise hõõrdejõu ja survejõu suhet
impulsimoment, liikumishulga moment, pöördeimpulss	L	njuutonmeetersekund	N·m·s	Pöörlemist iseloomustav dünaamiline suurus
impulss, liikumishulk	p	kilogramm-meeter sekundis	kg·m/s	Keha võime mõjutada teisi kehasid oma massi ja kiirusega
induktiivsus	L	henri	H	Põhineb endainduktsioonil
inertsimoment	I, J	kilogramm korda meeter ruudus	kg·m2	Pöörleva keha inertsi mõõt
intensiivsus	I, S, E, M, q , ${\displaystyle \psi }$ (psii)	vatt ruutmeetri kohta	W/m<up>2	Näitab, kui palju energiat läbib pindalaühikut ajaühikus
jõud	F	njuuton	N	Kehade vastastikmõju mõõt
jõumoment	M	njuutonmeeter	N·m	Jõu võime põhjustada keha pöördliikumist
kaal	Fg	njuuton	N	Iseloomustab jõudu, millega kehale mõjub gravitatsioon või inerts
kasutegur	${\displaystyle \eta \,}$ (eeta)	üks	1	Väljendab saadava kasuliku energia ja kulutatud energia suhet
keemiline potentsiaal	${\displaystyle \mu \,}$ (müü)	džaul	J	Olekufunktsioon muutuva osakeste arvuga termodünaamiliste süsteemide kirjeldamiseks
kiirendus (lineaarkiirendus)	a	meeter sekundi ruudu kohta	m/s2	Kiiruse muutus ajaühikus
kiirgavus	Me	vatt ruutmeetri kohta	W/m2	Kiirgusvoog kiirgust väljasaatva efektiivpinna kohta
kiirgusdoos, neeldumisdoos	D	grei	Gy	Aines neeldunud ioniseeriva kiirguse energia massiühiku kohta
kiirgustugevus	Ie	steradiaan	sr	Kiirgusvoog ruuminurga kohta
kiiritustihedus	E, Ee	vatt ruutmeetri kohta	W/m2	Iseloomustab pinnaelemendile langevat kiirgusvoogu
kiirus	v	meeter sekundis	m/s	Läbitud teepikkus ajaühikus
kinemaatiline viskoossus	${\displaystyle \nu \,}$ (nüü)	ruutmeeter sekundis	m2/s	Dünaamilise viskoossuse ja tiheduse jagatis
lainepikkus	${\displaystyle \lambda \,}$ (lambda)	meeter	m	Laine poolt läbitav teepikkus ühe perioodi jooksul
liikumishulga moment, impulsimoment, pöördeimpulss	L	njuutonmeetersekund	N·m·s	Pöörlemist iseloomustav dünaamiline suurus
magneetumus	M	amper meetri kohta	A/m	Iseloomustab füüsikalise keha magneetumist
magnetiline induktsioon, magnetvälja tihedus	B	tesla	T	Määrab magnetväljas liikuvale elektrivooluga juhtmele mõjuva jõu
magnetiline läbitavus	${\displaystyle \mu }$ (eeta)	henri meetri kohta	H/m	Iseloomustab aine magneetumise võimet
magnetiline polarisatsioon	J	tesla	T	Iseloomustab magnetinduktsiooni magnetilises materjalis, võrreldes magnetväljaga vaakumis
magnetvoog	${\displaystyle \Phi }$ (fii)	veeber	Wb	Magnetilise induktsiooni voog läbi mingi pinna
mahtuvus	C	farad	F	Iseloomustab elektrijuhi või kondensaatori võimet mahutada elektrilaengut
mehaaniline (tõmbe- või surve-) pinge	${\displaystyle \sigma }$ (sigma)	paskal	Pa	Iseloomustab tahkise mõttelisel pinnal mõjuva sisejõu intensiivsust
molaarmass	M	kilogramm mooli kohta	kg/mol	Aine ühe mooli osakeste (aatomite, molekulide) mass
molaarne kontsentratsioon	c	mool kuupmeetri kohta	mol/m3	Aineosakeste hulk ainete segu ruumala kohta
molaarruumala	Vm	kuupmeeter mooli kohta	m3/mol	Aine ühe mooli osakeste (aatomite, molekulide) ruumala
mõju	S	džaulsekund	J·s	Füüsikalises protsessis osaleva energia ja protsessi kestuse korrutis
neeldumisdoos, kiirgusdoos	D	grei	Gy	Aines neeldunud ioniseeriva kiirguse energia massiühiku kohta
nihkemoodul, nihkeelastsusmoodul	G	paskal	Pa	Iseloomustab materjali vastupanu nihkedeformatsioonile
nihkepinge, tangentsiaalpinge	${\displaystyle \tau }$ (tau)	paskal	Pa	Piki lõikepinda mõjuva mehaanilise pinge komponent
normaalelastsusmoodul, Youngi moodul	E	paskal	Pa	Iseloomustab materjali jäikust tõmbel (survel)
normaalpinge	${\displaystyle \sigma }$ (sigma)	paskal	Pa	Pinna normaali sihis mõjuva mehaanilise pinge komponent)
nurk, tasanurk	(kreeka väiketäht)	radiaan	rad	Nurk sirgete vahel tasapinnal
nurkkiirendus	${\displaystyle \alpha \,}$ (alfa)	radiaan sekundi ruudu kohta	rad/s2	Ringliikumise kiiruse muutus
nurkkiirus	${\displaystyle \omega \,}$(oomega)	radiaani sekundis	rad/s	Ringliikumise kiirus
nurksagedus	${\displaystyle \omega \,}$ (oomega)	radiaan sekundis	rad/s	Perioodiliselt võnkuva süsteemi võngete arv 2π sekundi jooksul
pindala	A, S	ruutmeeter	m2	Pinna suurus
periood	T	sekund	s	Ühe täisvõnke kestus
poolestusaeg	T½	sekund	s	Näitab, kui pika ajavahemiku möödumisel muutub radioaktiivse aine kogus poole väiksemaks
pöördeimpulss, impulsimoment, liikumishulga moment	L	njuutonmeetersekund	N·m·s	Pöörlemist iseloomustav dünaamiline suurus
pöörlemissagedus, pöörlemiskiirus	n	üks sekundis	s‒1 ehk 1/s ehk p/s	Täispöörete arv ajaühikus
radioaktiivse aine aktiivsus	A	bekrell	Bq	Aines lagunevate radioaktiivsete aatomituumade arv ajaühikus
ringsagedus	${\displaystyle \omega \,}$ (oomega)	radiaan sekundis	rad/s	Perioodiliselt võnkuva süsteemi võngete arv 2π sekundi jooksul
ruumala	V	kuupmeeter	m3	Ruumiosa suurus
ruuminurk	Ω (oomega)	steradiaan	sr	Tipunurk koonusel, mille tipp on kera keskmes ja põhja serv kera pinnal
ruumpaisumismoodul, mahtelastsusmoodul	K, B	paskal	Pa	Iseloomustab keha igakülgsel kokkusurumisel selle suhtelist mahu muutust
rõhk	p	paskal	Pa	Pinnaühikule risti mõjuv jõud
sagedus	f	herts	Hz	Võngete arv sekundis
siseenergia	U	džaul	J	Termodünaamilise süsteemi energia see osa, mis sõltub ainult süsteemi sisemisest olekust
soojushulk	Q	džaul	J	Soojusvahetust iseloomustav suurus
soojusjuhtivus, soojusjuhtivustegur	${\displaystyle \lambda \,}$ (lambda)	vatt meetri ja kelvini kohta	W/(m·K)	Iseloomustab aines soojuse levimise määra
soojusläbikandetegur	k, U	vatt ruutmeetri ja kelvini kohta	W(m2·K)	Iseloomustab soojuse siirdumist läbi piirdetarindi (nt seina) ühest keskkonnast teise
soojusmahtuvus	Cp	džaul kelvini kohta	J/K	Energia hulk, mis on vajalik keha temperatuuri tõstmiseks ühe kraadi võrra
soojusvoog (soojusvoolu tihedus)	${\displaystyle {q},\,{\dot {q}}}$	vatt ruutmeetri kohta	W/m2	Soojushulk, mis kandub soojusvahetuse puhul ühes ajaühikus läbi vaadeldava pinna pindalaühiku
soojusvool	${\displaystyle {\mathit {\Phi }}_{\mathrm {th} },\,{\mathit {\Phi }},\,{\dot {Q}}}$	vatt	W	Soojushulk, mis kandub ajaühikus läbi vaadeldava pinna
soojusülekandetegur	${\displaystyle \alpha }$ (alfa), h	vatt kelvini ja ruutmeetri kohta	W/(K·m2)	Iseloomustab konvektiivse soojusülekande intensiivsust tahke ja vedela või gaasilise keskkonna eralduspinnal
takistus	R	oom	Ω	Elektrijuhi omadus avaldada elektrilaengute liikumisele takistavat mõju
tangentsiaalpinge, nihkepinge	${\displaystyle \tau }$ (tau)	paskal	Pa	Piki lõikepinda mõjuva mehaanilise pinge komponent)
termiline energia	Eth'	džaul	J	Aine osakeste korrapäratu liikumise energia
tihedus	ρ (roo)	kilogramm kuupmeetri kohta	kg/m3	Mass ruumalaühiku kohta
töö	W, A	džaul	J	Iseloomustab energia üleminekut ühest liigist teise
valgushulk	Q, Qv	luumensekund	lm·s	Kiirgusenergiat nägemisaistingu järgi väljendav suurus
valgussäritus	H, Hv, Q	lukssekund	lx·s	Vastuvõetud valgushulga pindtihedus
valgustustihedus ehk valgustatus	E, Ev	luks	lx	Pinnale langeva valgusvoo pindtihedus
valgusviljakus	${\displaystyle \eta _{\mathrm {v} }}$	luumen vati kohta	lm/W	Valgusallika valgusvoo ja selle tekitamiseks tarbitava võimsuse jagatis
valgusvoog	${\displaystyle {\mathit {\Phi }}}$ (fii), ${\displaystyle {\mathit {\Phi }}_{\mathrm {v} }}$	luumen	lm	Väljendab kiirgusvoo valguslikku toimet
viskoossus	${\displaystyle \eta }$ (eeta)	paskalsekund	Pa·s	Iseloomustab voolite (vedelike, gaaside) sisehõõrdumist; CGS-süsteemi ühik puaas (P)
vastastikune induktiivsus	M	henri	H	Iseloomustab kahe või enama vooluahela vastastikust magnetilist mõju
voolutihedus	J, S	amper ruutmeetri kohta	A/m2	Juhi ristlõikepinda läbiva elektrivoolu ja selle pinna pindala jagatis
võimsus	P	vatt	W	Ajaühikus tehtav töö

Vaata ka

• Rahvusvaheline suuruste süsteem
• SI-süsteem
• SI-süsteemi põhiühikud
• Elektrotehniliste suuruste ja mõõtühikute loend
• Füüsikakonstandid

Välislingid

• Suuruste ja ühikute tähistest
• Le systeme international dunites SI