Ferdinand-Voldemar Tõnso

Ferdinand Voldemar Tõnso VR I/3 (1. detsember 1890 Tallinn – 8. detsember 1973 Tallinn) oli Eesti piirivalvur, sõjaväelane (kolonelleitnant, 1935) ja sporditegelane.

Elukäik

Ta lõpetas Tallinna linnakooli. Töötas aastail 1909–1912 vagunitehases Dvigatel ametnikuna. Sõjaväeteenistusse astus 7. novembril 1912 2. Tallinna piirivahtide brigaadi, kust 1915. aastal komandeeriti Gattšina lipnikekooli, mille lõpetas 12. märtsil 1916. Määrati teenistusse 262. tagavarapataljoni ja sealt sama aasta 18. mail Põhjarinde 70. Rjaški polku.

5. juunil 1917 viidi Tõnso leitnandi aukraadis üle 1. Eesti jalaväepolku ja määrati tagavarapataljoni 4. roodu ülemaks. 1. Eesti polgu 1. pataljoni Muhus vangilangemise puhul nimetati nende rood polgu 4. rooduks ja saadeti Viru maakonda elanikke Vene väeosade rüüstamise eest kaitsma. Eesti väeosade demobilisatsiooni puhul lahkus Tõnso 5. aprillil 1918 sõjaväeteenistusest. Töötas seejärel omakaitse ja kaitseliidu organisatsioonides.

Vabadussõja alguses 1918. aastal määrati Tõnso piirivalve organiseerijaks ning 1. veebruaril 1919 rannavalve ülemaks. Ümberformeerimisega määrati Tõnso 23. detsembril 1919 piirivalve valitsuse ülema abiks, 15. aprillil 1920 7. piiriküti pataljoni ülemaks, 1. jaanuaril 1921 merejõudude rannavalve osakonna ülemaks. Uue piirivalve formeerimisel 1923. aastal määrati Tõnso piirivalve Tallinna jaoskonna ülemaks. Teenis seejärel Haapsalus piirivalve Lääne jaoskonna ülemana, 1940. aasta suvel viidi üle Narva jaoskonna ülemaks. 1940. aasta oktoobris, pärast Eesti piirivalve likvideerimist, vabastati ta teenistusest. Töötas seejärel ametnikuna Saku õlletehases.

31. augustil 1928 loodi spordiliit Läänela, mille esimeheks valiti piirivalve Lääne jaoskonna ülem Ferdinand Tõnso, kes juhtis Läänelat kuni Nõukogude okupatsioonini, mis lõpetas seltsi tegevuse. Tõnso enda sportimise kohta on teada, et ta on võistelnud kergejõustikus, harrastanud jalgpalli ja tennist.

1941. aastal mobiliseeriti ta Punaarmeesse. Teenis 925. laskurpolgus, mis kuulus 249. Eesti Laskurdiviisi koosseisu. Hiljem oli ta 1. Eesti tagavarapolgus. Arreteeriti 12. veebruaril 1944 ja sama aasta augustis mõisteti kümneks aastaks vangi. Süüdistati nõukogudevastase grupi liikmeks olemises Punaarmees. Vabanes 1956. aastal.

Auastmed

• Lipnik – 1916
• Alamleitnant – 1916
• Leitnant
• Alamkapten – 1918
• Kapten – 1920
• Major – 1924
• Kolonelleitnant – 1935

Tunnustus

• Püha Stanislavi orden, III järk mõõkadega
• Vabadusrist, I liigi 3. järk
• Eesti Punase Risti mälestusmärk, II järgu I aste – 1934

Välislingid

• Ohvitseride andmebaas
• Hauaplats Liiva kalmistul