Free Range. Ballaad maailma heakskiitmisest

"Free Range. Ballaad maailma heakskiitmisest" on Veiko Õunpuu 2013. aasta film.

Free Range. Ballaad maailma heakskiitmisest

Režissöör	Veiko Õunpuu
Stsenarist	Veiko Õunpuu, Robert Kurvitz
Operaator	Mart Taniel
Peaosades	Lauri Lagle Jaanika Arum Peeter Volkonski Roman Baskin
Monteerija	Liis Nimik
Kunstnik	Jaagup Roomet
Produtsent	Katrin Kissa
Tootja	Homeless Bob Productions
Aasta	2013
Esilinastus	19. september 2013
Kestus	102 minutit
Riik	Eesti
Keel	eesti
Eelnev	"Püha Tõnu kiusamine" (2009)
IMDb profiil
Sissekanne Eesti filmi andmebaasis
Filmiveebi sissekanne

Filmi (antikangelasest) peategelane on noor algaja kirjanik Fred, kelle nn vabakäiguelu saab ühtäkki piirid, kui ta tüdruksõber Susanna jääb rasedaks ja ütleb talle, et kavatseb lapse saada. Kui Susanna talle selle uudise teatavaks teeb, on ta just vallandatud lehest ning mõtiskleb romaani väljaandmise üle. Tal tuleb otsustada, kas jätkata senisel kursil või alustada uut, kohustustega elu.

Filmi käis avanädalal vaatamas 3928 vaatajat. 2013. aastal käis filmi Eesti kinodes vaatamas 6237 inimest.^[1]

2013. aasta septembri lõpus valis Eesti Oscari-komisjon "Free Range'i" 2014. aasta parima võõrkeelse filmi Oscari kandidaadiks Eestist. Teised kandidaadid, mille seast Õunpuu film valituks osutus, olid "Eestlanna Pariisis", "Deemonid", "Kõik muusikud on kaabakad" ja "Elavad pildid".^[2]

Põhitegelased

• Noor kirjanik Fred – Lauri Lagle
• Fredi tüdruksõber Susanna – Jaanika Arum
• Fredi isa – Peeter Volkonski
• Susanna isa – Roman Baskin
• Fredi endine tüdruksõber – Laura Peterson
• Susanna ema – Rita Raave

Retseptsioon

Film tekitas pärast linastumist vastakaid arvamusi nii vormilisest kui ka sisulisest küljest lähtudes.

Laialt kiideti peategelase osatäitmise eest Lauri Laglet, samuti tema isa kehastanud Peeter Volkonskit.^[3][4][5] Nii filmiajakirjanik Jaak Lõhmus kui ka Jaan Ruus märkisid, et teema – noorte tööpuudus – on päevakajaline.^[6]

Jaak Lõhmus heitis filmile ette sisulisi vajakajäämisi, mida on varjutatud väga hästi valitud muusikaga.^[6] Loo visuaalile allajäämist tajus ka Leo Luks.^[4] Filmi sisu ja (muusikalise)vormi ühtsuse ebakõlade kommenteerimisel tõmmati ka paralleele Õunpuu varasemate filmide "Sügisballi" ja "Püha Tõnu kiusamisega", kusjuures need leiti olevat terviklikumad.

Festivalid

2014. aastal osaleb film Berliini rahvusvahelisel filmifestivalil Berlinale alamprogrammis "Foorum", kus toimub ka selle rahvusvaheline esilinastus.^[7]