Friedrich Reinhold Kreutzwald

Friedrich Reinhold Kreutzwald^[1] ((vkj 14. detsember) 26. detsember 1803 Jõepere mõis, Kadrina kihelkond, Virumaa – (vkj 13. august) 25. august 1882 Tartu) oli eesti kirjanik ja arst.

See artikkel räägib rahvuseepose "Kalevipoeg" autorist. "Kreutzwald" suunab siia; perekonnanime kohta vaata Kreutzwald (perekonnanimi)

---

Friedrich Reinhold Kreutzwald
Sündinud	26. detsember 1803 Jõepere mõis, Kadrina kihelkond, Virumaa, Eestimaa kubermang
Surnud	25. august 1882 (78-aastaselt) Tartu, Liivimaa kubermang
Puhkepaik	Vana-Jaani kalmistu, Tartu
Haridus	Tartu Ülikooli arstiteaduskond (1826–1833)
Elukutse	kirjanik ja linnaarst
Tuntud teoseid	"Kalevipoeg" "Eesti rahva ennemuistsed jutud" "Kilplased" "Reinuvader Rebase lood"
Abikaasa	Marie Elisabeth Saedler
Lapsed	Adelheid Anette, Marie Ottilie, Alexis

Tema peateos oli Eesti rahvuseepos "Kalevipoeg" (1857–1861). Tuntud on ka "Eesti rahva ennemuistsed jutud", "Kilplased", Reinuvader Rebase lood ja paljud muud teosed.

Elukäik

F. R. Kreutzwald Johann Köleri kujutatuna (1864)

Friedrich Reinhold Kreutzwald (mõnedes allikates ekslikult Kreutzwald Reinholdsohn)^[2] sündis Jõepere mõisa pärisorjast kingsepa Juhani ja toatüdruku Anne pojana.^[3] Kasvas Kaarli, Hageri ja Ohulepa mõisas. Aastatel 1815–1817 õppis ta Rakveres saksa õppekeelega nn köster Gööcki algkoolis, kuigi esimesel koolipäeval ei osanud ta sõnakestki saksa keelt.^[3] Seejärel õppis ta Rakvere kreiskoolis aastatel 1817–1818 ja Tallinna kreiskoolis aastatel 1819–1820. Kooliõpingute vahel oli ta 1818–1819 ka kaupmehe õpilane Tallinnas.

Kreutzwald sooritas 1823. aastal Tallinnas koduõpetaja eksami ning töötas 1825. aastani koduõpetajana Tallinnas ja Peterburis. Aastatel 1826–1833 õppis ta Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas. Ta oli korporatsioon Estonia liige.

Kreutzwald lõpetas Tartu ülikooli III järgu arstidiplomiga 9. septembril 1833; arstivande andis ta sama aasta 29. märtsil.^[4] Samal aastal asus ta Võrus tööle linnaarstina. Ta kirjutas rahvavalgustuslikke teoseid ja toimetas "Maarahva kasulist kalendrit". Tema tõlkelised jutustused "Reinuvader Rebane" ja "Kilplased" on tänapäeval lasteraamatud. Kreutzwaldi värsiloomingul (kogu "Viru lauliku laulud", poeem "Lembitu"), mis tugineb saksa eeskujule, oli omal ajal eesti luule arengule suur tähtsus.

Kreutzwald sai tuntuks kui Lauluisa ja Viru laulik, sest tema peateost, rahvaluule allikatest töödeldud rahvuseepost "Kalevipoeg" (1857–1859), peetakse eesti rahvusliku kirjanduse nurgakiviks. Rahvaluulele toetuvad ka tema sulest ilmunud "Eesti rahva ennemuistsed jutud". Nii "Kalevipoeg" kui ka "ennemuistsed jutud" on tõlgitud mitmesse võõrkeelde.

Kreutzwaldi looming mõjutas tugevalt kogu Eesti rahvusliku ärkamisaja vaimuelu.

Kreutzwald oli Õpetatud Eesti Seltsi auliige aastast 1849, Soome Kirjameeste Seltsi korraline liige aastast 1855, Ungari Teaduste Akadeemia välisliige aastast 1871. 1870. aastal valiti ta Eesti Aleksandrikooli peakomitee auliikmeks.

F. R. Kreutzwald tegi Liivimaa 1860. aasta talurahvaseaduse tõlke tallinna murdesse ja see trükiti Tartus 1863. aastal Heinrich Laakmanni trükikojas pealkirjaga "Lihvlandi Talorahva-Seadus. 13. novembril 1860 Kõigekõrgemalt kinnitatud". Seaduseraamatu maht on XIV + 292 lk. ja see sisaldas senati ukaasi seaduse elluviimise korraldusega, sisukorra, mõnede Kreutzwaldi poolt tarvitusele võetud uute või vähetuntud sõnade^[5] seletuse ja lõpuks peaosana seaduseteksti 1140 paragrahvi koos hulga lisadega^[6]. Kreutzwaldi soovitusel anti Liivimaa talurahvaseaduse tõlkimine tartu murdesse Jakob Hurdale, kes omakorda võttis aluseks Kreutzwaldi seadusetõlke. F. R. Kreutzwald tõlkis ka Eestimaa kubermangu 1866. aasta vallaseaduse ehk maakogukonna seaduse Tallinna murdesse, 1867. aastal tõlkis tallinna murdesse talude raharendile andmise tüüplepingu, 1870. aastal Baltimaade valdade magasiaitade ja kassade haldamise instruktsiooni.

Kolleegiuminõunik aastast 1877, elas surmani Tartus väimees Blumbergi juures, Kreutzwald on maetud Vana-Jaani kalmistule.^[7]

"Kalevipoja" väljaandmine

Rahvuseepose "Kalevipoeg" 1935. aastal ilmunud väljaanne (kaanekujundus Kristjan Raud)

1855. aastal teatati Õpetatud Eesti Seltsi septembrikoosolekul eepose "Kalevipoeg" valmimisest ja otsustati eepos koos saksakeelse tõlkega trükis avaldada. Tõlketöö võttis teha endine pastor Carl Gottlieb Reinthal. 1857. aastal ilmus eepose teaduslik väljaanne, mis sisaldas kolm lugu. 1858. aastal ilmus teine anne jälle kolme looga. Teose väljaandmine täies mahus oli suure küsimärgi all, kuid siis tuli abi ootamatult Peterburist. Akadeemikud Franz Anton von Schiefner ja Ferdinand Johann Wiedemann ning Philipp Karell, Gustav Hirsch, Schultz-Bertram ja teised baltisaksa estofiilid ilmutasid tõsist huvi "Kalevipoja" avaldamise vastu, kogusid ettetellimused 100 eksemplarile 500-eksemplarilisest tiraažist ning 1859. aasta suvel ilmus kolmas ja sügisel neljas anne.^[8]

1860. aastal^[9] autasustas Peterburi Teaduste Akadeemia Kreutzwaldi osaliselt trükis ilmunud "Kalevipoja" eest Demidovi pool-auhinnaga (720 rubla).^[8] Akadeemikute Schiefneri ja Wiedemanni retsensioonis kirjutatakse: " "Iliast" pole dr. Kreutzwald loonud, küll aga eesti kirjandusele kinkinud kapitaalse teose, mis kõigiks aegadeks jääb eestlastele selleks, mis kreeklastele oli Ilias".^[9]

Viimased peatükid tõlkis saksa keelde Kreutzwald koos Schultz-Bertramiga. Eepose viies anne ilmus 1860. aastal ja viimane 1861. aastal. Kahes keeles trükitud kallis teaduslik väljaanne ei olnud lihtrahvale taskukohane. Eepose "rahvaväljaande" trükkimine korraldati akadeemik Schiefneri abiga Soomes, Kuopios, kus teenustöö oli odavam ja polnud vaja karta tsensuuri.^[8]

Rahasumma kokkusaamiseks andis Kreutzwald välja 60 viierublast aktsiat, mille pealt kohustus vastavat protsenti maksma ja teatava aja jooksul tagasi ostma, samuti kogus ta ettetellimisi. 1862. aastal jõudsid trükipoognad aurikul Toivo Peterburi. Jällegi läks Schiefneri abi vaja, et "Kalevipoeg" pääseks veelkordsest tsenseerimisest. Edasi toimetati trükist tulnud eepos raudteed pidi Pihkvasse ja sealt veovankril Võrusse. Lihtrahvas, kellele see väljaanne oli mõeldud, polnud aga valmis seda vastu võtma ja eepose 1000 eksemplarist jätkus paljudeks aastateks.^[8]

Isiklikku

Kreutzwaldi isa Juhan (Johann) Kreutzwald (1766–1832) oli kingsepp, hiljem Rakvere kihelkonna, Kaarli mõisa aidamees. Tema ema oli mõisateenija Ann (1770–1846).

Friedrich Reinhold Kreutzwald abiellus 18. augustil 1833 Marie Elisabeth Saedleriga (1805–1888; tema isa oli pärit Mecklenburgist). Pulmad toimusid Viru-Nigulas. Nad said kaks tütart ja ühe poja. Adelheid Anette Blumberg (1834–1895) abiellus pedagoogi ja ühiskonnategelase Gustav Blumbergiga (1834–1892). Noorem tütar Marie Ottilie (1836–1851) suri 15-aastaselt. Poeg Friedrich Alexis Kreutzwald (1845–1910) oli Kadrina raudteejaama ülem.^[10] Kreutzwaldi kolmest lapsest sündis järeltulija ainult vanemal tütrel Adelheid Blumbergil, sel 1867. aastal sündinud tütrel nimega Alice aga enam lapsi ei sündinudki ning sellega katkes Kreutzwaldi järglaste liin.^[11]

Alice Blumberg lahkus baltisakslaste ümberasumise ajal 1939. aasta lõpus Eestist.^[12]

Tunnustus

• 1876 Vene Keisririigi Püha Anna ordeni III klass

Teosed

• "Wina-katk" ("Viinakatk") (1840)
• "Sippelgas" ("Sipelgas") I-II (1843–1861)
• "Narrilased. Reinuvader Rebane. Lühikene õpetus loodud asjust" (1847)
• "Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on" (I-II vihk) (1848)
• "Reinuvader Rebane" II osa (1848)
• "Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on" (III-V) (1849)
• "Risti-sõitjad" (1851)
• "Lenora. Üks kuulus muistne laulujutt" (1851)
• "Kalevipoeg" (1857–1861) (terviktekst)

Kreutzwaldi haud Tartus

• "Kilplaste imevärklikud [...] jutud ja teud" (1857)
• "Eesti-rahwa Ennemuistsed jutud ja Wanad laulud" I:1860, II: 1864
• "Angervaksad" (1861)
• "Viru lauliku laulud" (1865, 1926, 1946)
• "Eestirahwa Ennemuistsed jutud" (1866) (terviktekst)

• "Lühikene seletus Kalevipoja laulude sisust" (1869) (terviktekst)

• "Rahunurme lilled" I 1871, II 1875
• "Lembitu" (1885)
• "Teosed" (1953)

Käsiraamatud

• "Lühhikenne öppetus terwisse hoidmissest" (1854)
• "Kodutohter" (1879)

Toimetajana

• "Ma-rahva Kassuline Kalender ehk Tähtraamat" (toimetamine) (1844)

Mälestuse jäädvustamine

Kreutzwaldi monument Võrus

Mitmes Eesti linnas on tema järgi nimetatud Kreutzwaldi tänav. Samuti on mitmes Eesti linnas Friedrich Reinhold Kreutzwaldi monument: Tartus, Rakveres, Võrus ja Tallinnas.

Võrus tegutseb Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum, samuti asub Võrus Võru Kreutzwaldi Kool ja Kreutzwaldi park. Kreutzwaldi nime kannab ka Eesti Kirjandusmuuseumi kultuurilooline veeb "Kreutzwaldi sajand".

F. R. Kreutzwaldi 100. sünniaastapäevaks kirjutas Jakob Tamm 1903. aastal luuletuse "Dr. F. R. Kreutzwald'i mälestusele".^[13]