Günzel

Günzel (vene keeles Гинцелъ), varem ka Güntzel ja Günzell oli kaupmehe- ja aadlisuguvõsa. Suguvõsa suri meesliinis välja 1936. aastal.

Günzeli suguvõsa aadlivapp

Ajalugu

Suguvõsa päritolu ei ole teada. Esimesi teateid nende kohta on 1675. aastast, mil Miitavis elas raamatukaupmees Johann Güntzel (suri u 1702). Ta oli esimese Miitavi trükikoja omanik.^[1] Tema poeg Christian Güntzel (1678−u 1738) asus elama Riiga ja oli tolliametnik; ta oli suguvõsa Riia liini rajaja. Viimase poeg Christian Günzel (1704−1784) omandas Püha Rooma keisrilt Franz I 23. jaanuaril (vkj) 1755. aastal aadlitiitli ja sai prekonnanimeks von Günzel. Tema poeg kindralleitnant Karl Johann von Günzel (1741−1816) naitus Bauņi mõisa pärija Katharina von Sieversiga (1770−1844) ja sai Bauņi liini rajajaks. Suguvõsa kustus meesliinis tema pojapojapoja Carl Ludwig Arved von Günzeliga (1862−1936), kes oli viimane Bauņi ja Mīlīte mõisnik.

Günzelid rüütelkonna matriklis

Suguvõsa võeti 21. detsembril (vkj) 1795 Liivimaa rüütelkonna matriklisse.^[2]

Suguvõsa liikmeid

• Hermann Claudius Güntzel (1728−pärast 1780), porutšik, kolleegiuminõunik, Tveri ökonioomiadirektor
• Karl Johann von Günzel (1741−1816), kindralleitnant, Benderi komandant, Viiburi kuberner, mõisaomanik
• Alexander Karl von Günzel (1786−1855), kindralmajor, Mogiljovi ja Smolenski riigimõisate direktor

Bauņi mõis oli Günzelite fideikomissvaldus

Günzeli suguvõsa mõisavaldused

• Liivimaa eesti distrikt:
  • Aakre (Ayakar) (1802−1832), Tali (Freyhof) (1890ndad−1903)
• Liivimaa läti distrikt:
  • Bauņi (Bauenhof) (1808−1920, fideikomiss), Košķele (Osthof) (1808−1844), Mīlīte (Neuhall) (1891−1920, fideikomiss)