Gauja lade

Gauja lade on keskdevoni ladestiku regionaalne lade.^[1] Gauja lademe all lamab Burtnieki lade ja temal lasub Amata lade.

Ērgļu kalju Koiva jõe kaldal on üks võimsamaid Koiva lademe paljandeid

Ladet hakkas esimesena eristama P. Liepiņš aastal 1951.^[2] Üleilmses standardis vastab sellele Givet' lade, litostratigraafiliselt vastab sellele umbkaudu Gauja kihistu, milles eristatakse veel Sietini ja Lode kihistikke. Lademe vanus on 377...373,5 miljonit aastat.

Lademe paksus Eestis on 78–80 m^[1]. Läti aladel on lademe paksus 59-119 meetrit.

Lademe avamusala kulgeb Eestis vööndina Valga ja Karisilla joonel. Vööndi laius on 14–30 km.^[1] Lätis on Gauja lade kõige suurema pindalaga avamusalaga lademeks.

Lade paljandub näiteks Hinni kanjonis ja Piusa karjääris.^[1] Arvukamalt on selle lademe paljandeid Lätis, kus see paljandub Gauja rahvuspargis, aga ka Kuramaal Venta kallastel ja Abava ürgoru nõlvadel allpool Rendat, samuti ka Latgales Adamova ja Krāslava ümbruskonnas.^[3]

Lademe kivimkoosseisus on palju liivakivi.^[4] Lademe ülemises osas on ka aleuroliiti ja savi (see on kõige suurema kaoliniidi sisaldusega kivimikiht Eestis).^[5] Liivakivi koostises esinevad peale kvartsi veel ka ohtramalt ilmeniit, magnetiit, granaadid, apatiit, turmaliin ja tsirkoon.