Genova

Genova (ka Genua, ladina keeles Genua)^[3] on sadamalinn Itaalias Liguuria maakonnas, città metropolitana di Genova halduskeskus.

See artikkel räägib Itaalia linnast; filmi kohta vaata artiklit Genova (film); purje kohta vaata artiklit Genua (puri)

---

Genova
[ dž'eenova ]
itaalia Genova liguuri Zena
Lipp Vapp
Pindala: 240 km² (2011)[1]
Elanikke: 558 745 (1.01.2023)[2]
Koordinaadid: 44° 24′ N, 8° 56′ E

Ajalugu

Genova oli liguurlaste asula. Arvatavasti tuleneb ka linna nimi liguuria dialektist, tähendades "põlve" ja vihjates linna geograafilisele asendile.

Genova kujunes tänu oma looduslikule sadamale ja seda kaitsvatele mägedele tugevaks kaubanduskeskuseks juba kreeklaste ja foiniiklaste ajal. Hilisem Genova vabariik võistles võimsuselt jõuka Veneetsiaga. Genova tõus sai alguse 12. sajandil, mil tal õnnestus eemale tõrjuda rannikuid laastanud saratseenidest piraadid.

Vabariigi ja Genova kuldne ajastu kestis 16. sajandist kuni 17. sajandi keskpaigani. Seejärel viisid aristokraatide omavahelised vastuolud ning Prantsusmaa (1668) ja Austria (1734) vallutused kogu piirkonna allakäigule.

Pärast teist maailmasõda oli Genova algselt Itaalia elanike arvult viies linn Rooma, Milano, Napoli ja Torino järel. Siis oli linn tähtis sadama- ja terasetööstuslinn, 1971. aasta rahvaloendusel jõudis linna elanike arv tippu, kui linnas elas 816 872 inimest. Peale seda on linna elanike arv pidevalt langenud peamiselt deindustrialiseerumise tõttu. Linnaelanike keskmine vanus on Itaalia suurlinnade kõrgeim – 2024. aastal 49,2 aastat. 29% linnaelanikest on 65-aastased ja vanemad, keda on pea kolm korda enam kui alla 15-aastaseid lapsi (10,5%).^[4][5]

Arhitektuurimälestised

San Lorenzo katedraal

Kirikud

• Il Gesù kirik ehk Santi Amborgio e Andrea kirik 1598–1616; barokkstiilis
• San Lorenzo katedraal
• San Donato kirik

Paleed

Genova uhkemad palazzo '​d on koondunud Via Garibaldi ja Via Balbi äärde.

• Genova doodžide palee
• Palazzo Reale; Savoia kuningate residents alates 17. sajandist
• Palazzo Bianco ("valge palee"); seal asub Genova olulisim kunstikogu
• Palazzo Rosso ("punane palee"); 17. sajandist pärinevas hoones asub kunstimuuseum. Esindatud on Veronese, Anthonis van Dycki, Düreri, Caravaggio jt teosed; muuseumisaalides on eksponeeritud ka väärtuslikku mööblit.
• Palazzo Tursi, endine raekoda; praegu asub seal Palazzo Bianco kunstimuuseumi laiendus.
• Palazzo del Principe
• Palazzo Spinola di Pellicceria

Muuseumid

• Galata meremuuseum
• Castello D'Albertis (maailma kultuuride muuseum)

Christoph Kolumbuse ausammas Piazza Aquaverdel

Staglieno kalmistu

Bisagno jõe ääres Genovast kirdes asub suur (160 ha) kalmistu. Kalmistu suuruse tõttu töötab seal sisebussiliin. Kalmistu asutati 1844. Staglienole on maetud Giuseppe Mazzini.

Kultuur

Genova oli 2004. aastal Euroopa kultuuripealinn.

Genovast on pärit:

• admiral Andrea Doria;
• maadeavastaja Christoph Kolumbus. Tegelikult ei ole kindlalt teada, kas Kolumbus sündis Genovas või linnast 15 km kaugusel asuvas Savonas. Porta Soprana kõrval asub väike majake, kus arvatavasti elas Kolumbuse perekond.

Sport

Linna kuulsaimad jalgpalliklubid on Serie A-s mängivad Genoa CFC ja UC Sampdoria.

Vaata ka

• Christoph Kolumbuse rahvusvaheline lennujaam
• Genua puri