Hõlmikpuu (perekond)

Hõlmikpuu (Ginkgo L.) on hõlmikpuuliste sugukonda kuuluv puude perekond. Perekonna tüüpliik on hõlmikpuu (Ginkgo biloba L.).

Hõlmikpuu
Ginkgo biloba (eotseen), McAbee, Briti Columbia, Kanada
Taksonoomia
Riik	Taimed Plantae
Hõimkond	Hõlmikpuutaimed Ginkgophyta
Klass	Ginkgoopsida
Selts	Ginkgoales
Sugukond	Ginkgoaceae
Perekond	Hõlmikpuu Ginkgo L., 1771[1]
Sünonüümid
Salisburia Sm.

Hõlmikpuud olid laialt levinud mesosoikumis (245 miljonit – 65 miljonit aastat tagasi): nende fossiile on leitud kogu põhjapoolkeral polaarjoonest kuni Vahemereni ning Põhja-Ameerikast Hiinani.^[2]

Hõlmikpuude fossiilseid lehti, näiteks Gingko sibirica, Ginkgo concinna, Ginkgo polaris ja Ginkgo paradiantoides, on leitud laidaldaselt ka praegusel Siberi alal.

Juurajastu hõlmikpuu lehed

Nomenklatuur ja taksonoomia

Saksa loodusteadlane, arst ja maadeuurija Engelbert Kämpfer (ka Kaempfer) (16. september 1651 – 2. november 1716), puutus hõlmikpuuga (Ginkgo) Nagasakis kokku oma Jaapani reisi ajal 1690. aastal. Teda peetakse Ginkgo esmakirjeldajaks. ("Amoenitates Exoticae", 1712). Carl von Linné lähtus liiginimetuse koostamisel Kaempferi kirjeldustest.^[3]

6. detsembril 1796 esines briti botaanik James Edward Smith Linné Ühingu ees ettekandega "XXVII. Characters of a new Genus of Plants named SALISBURIA", milles pakkus välja uueks taimeperekonna nimeks Salisburia – Richard Anthony Salisbury auks.^[4]

Liike

Retsentne liik

• Ginkgo biloba L. - hõlmikpuu

Väljasurnud liigid

• † Ginkgo adiantoides Oswald Heer, 1878^[5]
• †Ginkgo aganzhenense
• †Ginkgo altanensis
• †Ginkgo antarctica
• †Ginkgo apodes Zheng & Zhou, 1974
• †Ginkgo asiatica
• †Ginkogo chilinense
• †Ginkgo concinna
• †Ginkgo cordilobata Schweitzer & Kirchner
• †Ginkgo coriaceae
• †Ginkgo cranei Zhou, Quan, & Liu, 2012^[6]
• †Gingko dahlii
• †Ginkgo delicata
• †Ginkgo digitata
• †Ginkgo diminuta
• †Ginkgo dissecta
• †Ginkgo ferganensis
• †Ginkgo furcinervis
• †Ginkgo gardneri
• †Ginkgo ginkgoidea
• †Ginkgo gromykoi
• †Ginkgo huolinhensis
• †Ginkgo huttonii
• †Ginkgo kamschatica
• †Ginkgo kokinensis
• †Ginkgo longifolius
• †Ginkgo manchurica
• †Ginkgo marginata
• †Ginkgo matatiensis Anderson & Anderson
• †Ginkgo obrutschewi
• †Ginkgo occidentalis
• †Ginkgo orientalis
• †Ginkgo paradiantoides
• †Ginkgo pilifera
• †Ginkgo pluripartita
• †Ginkgo polaris
• †Ginkgo rajmahelansis
• †Gingko semirotunda
• †Gingko sibirica
• †Gingko singularis
• †Gingko skottsbergii
• †Ginkgo spitzbergensis
• †Ginkgo suluktensis
• †Ginkgo taeniata
• †Ginkgo tatjanae
• †Ginkgo telemachus
• †Ginkgo tzagajanica
• †Ginkgo whitbiensis
• †Ginkgo wyomingensis
• †Ginkgo yimaensis.^[7]

Etümoloogia

Saksa loodusteadlane, arst ja maadeuurija Engelbert Kämpfer (ka Kaempfer) (1651–1716) puutus hõlmikpuuga (Ginkgo) Nagasakis kokku oma Jaapani reisi ajal aastatel 1689–1691. Tema „imelikku hääldust“ (transkriptsiooni jaapani keelest ladina keelde) teoses "Amoenitates Exoticae" (1712) "-kgo" peetakse mõnede allikate kohaselt veaks, täpsem oleks olnud Ginkio või Ginkjo^[8] Teiste allikate kohaselt oli Kämpferi transkriptsioon korrektne. Ta kasutas jaapanikeelse aprikoosi märgina kas Kjoo või Kjo.

Linné lähtus teaduslikul nimepanekul tema kirjeldustest ja jaapani keele osas võis ta eksida.(Hegi, 1981; Masing, 1986; viidanud Sander, Elliku ja Paivel, 3:1990^[9])

Saksa botaanik ja paleobotaanik Karl Mägdefrau (1907–1999) proovis oma teoses “Paläobiologie der Pflanzen” (1942) taastada algse Ginkyô.^[10]