Gustav Sergo & Ko

Gustav Sergo & Ko (ka G. Sergo & Ko) oli Eesti reeder, mis tegeles eelkõige reisilaevandusega^[1].

Ettevõtte Gustav Sergo & Ko lipp.

Laevaühingu asutaja oli Hiiumaalt pärit meremees Gustav Sergo (1886–1971), kellele kuulusid purjelaevad juba enne esimest maailmasõda. G. Sergo & Ko osanikud olid Gustav Sergo ning tema lähemad sugulased ja kaastöölised, kokku 9 inimest. Ettevõte tegeles peamiselt reisilaevandusega.^[2]

Ühingu peaosanik ja direktor oli Gustav Sergo koos Rudolf Sergo (1897–1942), Bernhard Sergo (1911–1963) ja Mihkel Sergoga (1878–1954). Laevakompanii põhialuse moodustas Sergode suguselts eesotsas Johannes Sergo poja Gustaviga, peale selle kuulusid kompaniisse viimase kaks venda Rudolf ja Mihkel Sergod ning Hans Sergo poeg Bernhard Sergo. Kompaniis olid osanikud veel Hiiumaa mees Johannes Koor, Ulrich Alguist Noarootsist ja Haapsalu mehed Aleksander Läntsi, Erich Wast ja Johannes Tammekänd.

1925. aastal ostis ühing Gustav Sergo & Ko esimese laeva – 8000-tonnise aurulaeva "Vendlus", mis aga varsti uppus^[1]. 1927. aastal osteti juba 600-tonnine aurik "Valve"^[3], millega aeti äri 1929. aastani, kuni laev maha müüdi. 1930. aastal ostis ühing Taanist 2 väikest jääklassiga aurikut (Gustav ja Rudolf), mis hakkasid sõitma Väinamerel^[1]. 1930. aasta novembris alustas aurik Gustav Rohuküla–Heltermaa laevaliinil.^[4] ja aurik Rudolf Virtsu ja Kuivastu liinil.

Tegevusloa sai laevakompanii Veeteede Valitsuselt. Ühingul oli mandril kolm töötajat.^[4]

Aurik Rudolf hakkas sõitma Virtsu–Kuivastu laevaliinil, mille piletihind oli 60 senti. 1933. aastal langetas ühing Virtsu–Kuivastu laevaliini piletihinda 30 sendile. Aurikule Rudolfi pileti ostnu sai kapten Mihkeli loal kruusi õlut tasuta. Konkurentsi tõttu müüs Balti Päästeselts ühingule laeva Polaris. Ühing ristis laeva Viireks. Pärast laeva ostu tõstis ühing Virtsu-Kuivastu liini hinna 75 sendile ning lõpetati tasuta õlle pakkumine.^[4]

1932. aastal osteti juurde kaks uut aurikut – "Hansi" ja "Juku", ning uute laevaliinidena avati ühendused Kärdla, Sõrve, Orisaare, Triigi ja Kuressaare–Tallinna laevaliinil.

Ühingule kuulus reisiaurik Ruhno, mis sõitis alates 1930. aastate keskelt maist septembrini liinil Tallinn-Haapsalu-Kuivastu-Pärnu-Riia-Stockholm. Lisaks on ühing käitanud liine Tallinn-Helsingi, Tallinn-Visby-Kopenhaagen, Tallinn-Heltermaa-Orissaare-Triigi-Sõru-Orjaku, Tallinn-Käsmu/Võsu-Sillamäe-Narva Jõesuu-Narva.^[5] 1935. aastal osteti kaubaaurik "Hiiula", mis sõitis välissadamate vahel.

1930. aastate keskpaigas sõitsid firma aurikud pea kõikidel rannasõidu laevaliinidel ning välisliinide avamiseks hakati soetama uusi aluseid. 1935. aastal osteti Saksamaalt aurik Seeadler, mis hakkas sõitma Aegna nime all Tallinn–Helsingi liinil. Laevaliin oli olnud enne seda soome reederi teenindada.^[2] Reisiaurikuga "Aegna" asuti soomlastega võistlema Tallinn-Helsingi laevaliinil ning võistlus lõppes sellega, et käiku jäi vaid Sergode "Aegna" ja soomlaste aurik "Suomi".

1936. aastaks oli ühingul 5 liini- ja 2 tramplaeva^[1]. 1936. aastal osteti juurde reisiaurikud Kumari ja Ruhno, mis suvekuudeks pandi liinile Stockholm-Haapsalu-Pärnu-Riia. 1938. aastal sõitis Ruhno Tallinn-Kopenhaageni laevaliinil, Kumari aga Narva-Kotka laevaliinil.

1937. aastal avati liin Tallinn–Stockholm ja seejärel Tallinn–Kopenhagen. 1938. aastal võeti Balti Päästeseltsilt üle reisi- ja kaubalaevad Eestimaa, Grenen, Dagmar ja Endla. Nende laevade omandamisega läksid kõik Eesti reisijateveo rannasõiduliinid ja osa välisliine ühingu valdusesse.^[2]

Enne 1940. aastat kuulus ühingule 16 laeva:^[4] Abruka, Aegna, Gustav, Hiiula, Juku, Kessu, Rudolf, Ruhno, Sõmeri, Vaindlo, Vilsandi, Viire, Vohi, Priidik^[6]. 1940. aastal ühing natsionaliseeriti^[1]. Pärast teist maailmasõda tegutses ühing veel mõnda aega Rootsis kaubaveonduses^[1].

Gustav Sergo küüditati 1941. aasta juunis Siberisse. Pärast sõda Gustav Sergo vabastati, kuid 1949. aastal küüditati ta teist korda Siberisse, kust ta vabanes 1950. aastate keskpaiku. Vanaduspäevad veetis Sergo Haapsalus, kus ta ka 1971. aastal suri.^[2]