Hašiš

Hašiš ehk kanepivaik ehk charas ehk churrus on india kanepi emastaimede õisikutelt (õite tupplehtedelt) korjatav vaigusegu.^[1][2]

1 gramm india kanepist saadud hašišit

Sebsi (Maroko)

Hašiš on kanepitaime narkootilise toimega saadus, mis klassifitseeritakse selles sisalduvate psühhotroopsete kannabinoidide (nt THC) tõttu narkootiliseks aineks.

Narkootilist joovet püütakse saavutada hašišit kas suu kaudu manustades (süües) või suitsetades.

Kanepivaiku tuntakse Araabias hašišina, Ameerikas ja Euroopas marihuaanana ja Põhja-Aafrikas kief'ina.^[3] Hašiši kohta käivad eestikeelsed slängisõnad on plastiliin, tükk, hash ja maroko.

Ajalugu

Hašiši suitsetamise kombe tõid Euroopasse tõenäoliselt Napoleoni sõdurid ja Indias töötanud briti arstid.^[4]

Valmistamine

Viljastamata emastaimedelt korjatakse nõret eritavad osad, need pressitakse koogitaoliseks massiks ja kuivatatakse. Nii saadakse kanepivaik, mille värv varieerub mustast hallikaspruunini.

Tavaliselt on hašiš pressitud kookideks, nende kuju võib tootmispiirkonniti olla erinev, kusjuures mõnikord on need ka kaubamärgiga tähistatud.

Pulbriline hašiš on vähelevinud. Hašišipulbrit kas neelatakse otse, segatakse joogi sisse või suitsetatakse.

Õiguspiirangud riigiti

Eestis

Skaala kanepi ja teiste mõnuainete kahjulikkuse hindamiseks

India kanepi kasvatamine (välja arvatud eriloal) ja selle saaduste (seaduse sõnastuses: narkootiline ja psühhotroopne aine) müümine, edastamine ja tarvitamine (välja arvatud eriloal) on Eestis mistahes koguses ebaseaduslik ja karistatav kui rahvatervisevastane süütegu.^[5]

Toodang ja konfiskeerimine

Kanepivaigu ülemaailmne toodang oli 2004. aastal 7500 tonni ja 2006. aastal hinnanguliselt 6000 tonni. Kanepivaiku toodetakse Afganistanis, Pakistanis, Indias, Nepalis ja Kesk-Aasias ning mitmes SRÜ riigis, kuid suurimaks tootjaks peetakse Marokot.^[6]

2006. aastal konfiskeeriti (valdavalt Lääne- ja Kesk-Euroopas) 1025 tonni kanepivaiku.

Vaata ka

• Hašišiõli
• Le club des Hashishins