From Wikipedia, the free encyclopedia
Haapsalu piiskopilinnus on Haapsalu kesklinnas asuv linnus, mis oli kindlustusena kasutusel 13.–17. sajandini.
Kastell-linnus rajati tõenäoliselt vahetult pärast Saare-Lääne piiskopkonna Haapsalu toomkiriku sisseõnnistamist 1279. aastal, toomkirik on aga ülejäänud linnusega algusest peale kokku ehitatud. Haapsalu linnuse esimese etapi valmimisajaks loetakse umbkaudu aastat 1300. Algselt 8 meetri kõrgust ringmüüri kõrgendati hiljem, nii et see küündis koos rinnatisega 15 meetrini.
14. sajandil linnuse ehitamine jätkus. Kastelli põhjakülgedele kerkis kaks nelinurkset torni.
15. sajandil kõrgendati linnusemüüre veelgi, nii et need saavutasid tornide müüriosaga peaaegu sama kõrguse. Püstitati ka esimene algrajatisest väljapoole jääv ehitis: lääneküljel asuv nelinurkne vahitorn, mille funktsiooniks oli arvatavasti kiriku peaportaali turvamine. Sisehoov sai sel ajal täies ulatuses ristkäigu. Linnuse idavärava ette rajati ka väike eeslinnus, sama sajandi lõpul tugevdati ka õhukesi ja kohati varisemisohtlikke müüre. Aastail 1507–1508 rajati suur idapoolne eeslinnus (laagerkastell).
Põhjamaade seitsmeaastases sõjas 1563. aastal kui puhkes sõda Taani ja Rootsi vahel. Rootslased vallutasid Läänemaa ja poole Saaremaast (endised Maasilinna foogtkonna alad), septembris kogu Hiiumaa. Augusti algul vallutas Rootsi Haapsalu ja septembris kogu Hiiumaa.
Liivi sõjas sai linnus tugevasti kannatada, linn vallutati 1576. aastal ning oli Vene-Liivi sõja ajal aastatel 1576–1581 Moskva tsaaririigi valduses. Moderniseeriti rootslaste poolt uute kindlustusreeglite kohaselt. Eeslinnuste jäänused kasutati ära unikaalse müürisisese vallkindlustuse loomiseks, nimelt rajati linnuse välismüüridest sissepoole uus vallikraav ning sellest omakorda sissepoole veel muldvall.
Rootsi kuningas Gustav II Adolf müüs 1625. aastal Haapsalu lääni koos Haapsalu linna ja kindlusega krahv Jakob De la Gardiele.[1] Viimane ühendas selle oma teiste Läänemaal ja Harjumaal asuvate maavaldustega ning moodustas neist 1628. aastal Haapsalu härraskonna.[2] De la Gardiede nimel haldas seda suurvaldust asehaldur, kes resideeris Haapsalus ja kellele oli allutatud ka linna raad.[1]
Jakob De la Gardie ajal aastatel 1641–1647 ehitati linnus lossiks ja Jakob De la Gardie ajal taastati toomkirik Haapsalus, mis oli 1563. aastast seisnud varemeis. Haapsalu linnuse vanima osa kavatsesid De la Gardied ümber ehitada uhkeks renessansslossiks. Selleks tellis Jakob De la Gardie Augsburgi arhitektilt Matthias Hollilt ka projekti, kuid tööd katkestati 1688. aasta 23. märtsil kell 3 öösel puhkenud tulekahjus, kus said kannatada kõik lossi eluruumid, kiriku katus, orel, mille krahv Magnus Gabriel De la Gardie oli nelipühadeks 1658. aastal kinkinud. Tules hävis kõik, välja arvatud kirik. Nii seisis lossihoov koos varemetega poolteist sajandit ja hoovi kasutas linnarahvas karjamaana. Magnus Gabriel De la Gardie ajast on säilinud 1683. aastal kartograaf Samuel Waxelbergi joonistatud panoraamvaade linnale lõunast ja läänest ning Haapsalu linna plaan.[3]
Toomkirik koos torniga ehitati uuesti üles, pandi ka uus kirikukell, aga 18. märtsil 1726 viis kevadtorm kiriku katuse ja pühakoda jäeti maha kuni 15. oktoobrini 1889, mil Haapsalu Püha Johannese koguduse pastor Leopold Rödderi algatusel ja juhtimisel see taaspühitseti. Hiljem on küll kirikut rüüstatud, aga tules ja sõdades see pole enam kannatada saanud. Piiskopilinnusest on unikaalsena säilinud vaid vahitorn, ringmüür ja eeslinnustesse rajatud müürisisene vallkindlustuste vöönd.
1980. aastatel alustati varemete konserveerimist ja restaureeriti kirik. 2001. aastal avastati suure linnuse põhjapoolse müüri konserveerimistöödel vastu linnamüüri ehitatud ja erakordselt hästi säilinud keskaegse esindusliku hoone rusud. Seinamaalingute ja iseäranis kaunite ahju kahlitega hoone hävis arvatavalt 1563. aastal, mil Põhjamaade seitsmeaastase sõja käigus Haapsalu piiskopilinnust piirasid Rootsi väed.
Varem[millal?] on Haapsalu linnusevaremetes korraldatud spordiüritusi, viimasel ajal[millal?] aga kontserte.
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.