Harilik näär

Harilik näär (Pimpinella saxifraga) on sarikaliste sugukonda nääre perekonda kuuluv mitmeaastane ühekojaline rohttaim. Rahvapärased nimetused on ka ingver, maapihl, atlahein, krampjuur.^[1]

Harilik näär
Taksonoomia
Riik	Taimed Plantae
Hõimkond	Õistaimed Magnoliophyta
Klass	Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts	Sarikalaadsed Apiales
Sugukond	Sarikalised Apiaceae
Perekond	Näär Pimpinella
Liik	Harilik näär
Binaarne nimetus
Pimpinella saxifraga L.

Taime botaaniline kirjeldus

Õis

Hariliku nääre õied on väikesed, kaheli õiekattega, mõlemasugulised. Kroonlehed võivad olla kollakasvalged või valged, vahel ka roosakad. Kroonlehtede välisküljel on lühikarvakesed. Õied on sarikates, mis koonduvad 6–15 kaupa liitsarikaks. Liitsarikate läbimõõt on 5–8 cm. Mõnikord areneb osakatis, mis koosneb üksikutest lehtedest. Enamasti osakatis ja katis siiski puuduvad. Õitsemise ajal on emakakael sigimikust lühem. Õitseb juunist septembrini. On putuktolmleja.^[2]

Vili

Paljad kaksikseemnised vähemärgatavate, kuid teravate ribidega. Kuni 2,5 mm pikkused. Munaja kujuga, alusel südajad, tipul ahenenud.^[2]

Leht

Lehe järgi on harilik näär kergesti eristatav. Taimel on kahte tüüpi lehti. Enamik lehti juurmise kodarikuna, varrelehti on vähe. Alumised lehed lihtsulgjad liitlehed, rootsulised, pikkus koos rootsuga 10–20 cm, sulglehekesed munajad, tömbitipulised, sisselõikunult hambulised, tipmine leheke sageli kolmehõlmaline. Sarnanevad pihlakalehega, andnud taimele rahvapärase nimetuse maapihlad. Keskmised varrelehed on väiksemad, kitsastel tuppedel, ülemised lehed eriti väikesed, tillilehega sarnased, tavaliselt kolmelilõhised, süstjate tipmetega. Vahel esinevad varre ülaosas vaid lehetuped. Sarnaste lehtedega putke eesti looduses ei leidu. Lehtede järgi võib seda segi ajada suure näärega.^[2]

Vars

Kaetud enamasti lühikeste karvadega, peenike, ümardunud, ruljas, pealt peenelt vaoline, harunenud. 30–60 cm kõrge. Ülalt peaaegu ilma lehtedeta.^[2]

Juur

Peajuur tavaliselt valkjas, veidi kõver, harunenud. Juurekaelal surnud lehtede jäänused. Läbi lõigates muutub lõikekoht sinakaks. Sisaldab mitmeid tugevatoimelisi eeterlikke õlisid.^[2]

Levik

Levinud peaaegu kogu Euroopas, Lääne- ja Ida-Siberis, Kesk- ja Väike-Aasias, Põhja-Aafrikas. Levinud ka Põhja-Ameerikasse. Kasvab kuivadel ja päikesepaistelistel päris- ja looniitudel, lahjadel aruniitudel, puisniitudel, hõredates metsades, karjamaadel, põllupeenardel, teeservadel, kangrutel, kuivades võsastikes, kraavikallastel. Lubjalembene, sagedamini kasvab klibusel ja liivasel pinnasel. Väldib hästi väetatud muldi.^[2] Eestis on levinud kõikjal, veidi harvemini Kesk-Eestis.^[3]

Keemiline koostis

Hariliku nääre eeterlik õli sisaldab kumariini derivaate pimpinelliini, isopimpinelliini, isobergapteeni, spondriini, bergapteeni ja umbelliferooni. Taimes on rohkesti orgaanilisi happeid, suhkruid, vaiku ja sitosterooli.^[2]

Kasutamine

Rahvameditsiinis

Kogu taim sisaldab rikkalikult eeterlikke õlisid. Juuri (Pimpinellae radix) on kasutatud meditsiinis. Droogist tehtud ravimeid on kasutatud nahahaiguste raviks, köha korral, seedetegevuse parandamiseks, söögiisu tõstmiseks, uriinierituse soodustamiseks, haavade loputamiseks jne. Juurt kogutakse varakevadel või hilissügisel. Juur tuleb mullast puhastada, pesta jooksva vee all ja kuivatada varjulises, tuuletõmbuselises kohas. Juurtel iseloomulik lõhn ja mõru maitse.^[2]

Hariliku nääre juurtest valmistatud tee on röga lahtistava toimega. Temast on abi ka haavade loputamisel, neerukivide korral, silmapõletike korral, nääre tee parandab söögiisugi. Samuti on vanarahva hulgast pärit tähelepanek, et kui “verejooksvarohtu” (harilik näär) panna värskele haavale, siis jääb veri kohe seisma. Tänapäeval Eesti meditsiinis enam ei kasutata.^[1]

Veterinaarias

Veterinaarias on teda kasutatud sigade niinimetatud atlahaiguse korral, sellest nimetus atlahein. Atlahaigus on haigus, mille korral ilmuvad looma kaelale punased laigud, kael võib minna paiste, muutuda kõvaks, arstide poolt kasutatavaid haigusnimetusi on selliste nähtude kohta mitmeid. Tänapäeval seda taime meditsiinis enam ei kasutata.^[1]

Toiduainena

Noored lehed sobivad salatite ja suppide valmistamiseks. Juuri on kasutatud toiduainetööstuses terava maitseainena. On ka meetaim.^[2]