Jõud

Jõud on kehale suunatud mistahes toime, mis mõjutab tema liikumise iseloomu ja/või tema kuju. Mehaanikas on jõud kehade vastastikuse mõju mõõduks. Jõud on vektoriaalne suurus, mis tähendab, et tal on

1. moodul ehk arväärtus ehk suurus (tugevus, intensiivsus),
2. suund
3. rakenduspunkt.

See artikkel räägib füüsikalisest suurusest; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Jõud (täpsustus).

---

Jõu mõjusirge (vanem nimetus jõu kandesirge) on sirge, mis läbib jõu rakenduspunkti ja sihilt ühtib jõu suunaga.

Newtoni teise seadus defineerib kehale mõjuva jõu võrdelisena keha massi ning kiirenduse korrutisega.

Jõu tähis füüsikalise suurusena on F, mis tuleneb ladina sõnast fortis ("tugev").

Jõu mõõtühik SI-süsteemis on njuuton (N). Jõud 1 N annab kehale, mille mass on 1 kg, kiirenduse 1 m/s².

Jõu projektsioon teljel

 Pikemalt artiklis Jõu projektsioon teljel

Jõu projektsioon teljel on skalaarne suurus, mis võrdub jõu algus- ja lõpp-punkti projektsioonide vahelise lõigu pikkusega, võetuna vastava märgiga. Projektsioon loetakse positiivseks, kui üleminek vektori alguse projektsioonist lõpu projektsioonini toimub telje positiivses suunas, ja negatiivseks, kui see toimub teljega vastupidises suunas.

Jõusüsteem

 Pikemalt artiklis Jõusüsteem

Jõusüsteemiks nimetatakse staatikas kehale mõjuvate jõudude kogumit.^[1] Jõusüsteeme jaotatakse:

• Koonduv jõusüsteem – koonduvasse jõusüsteemi kuuluvate jõudude mõjusirged lõikuvad ühes ja samas punktis.
• Paralleeljõudude süsteem – paralleeljõudude süsteemi kuuluvate jõudude mõjusirged on paralleelsed.
• Üldine jõusüsteem – jõusüsteemi, mis pole ei koonduv jõusüsteem ega paralleeljõudude süsteem, nimetatakse üldiseks jõusüsteemiks.
• Tasapinnaline jõusüsteem – tasapinnalisse jõusüsteemi kuuluvate jõudude mõjusirged asuvad ühel ja samal tasandil.
• Ruumiline jõusüsteem – ruumilisse jõusüsteemi kuuluvate jõudude mõjusirged ei asu ühel ja samal tasandil.

Newtoni seadused

 Pikemalt artiklis Newtoni seadused

Jõu määramiseks saab kasutada Newtoni II seadust, mille kohaselt keha kiirendus (${\displaystyle {\vec {a}}}$) on samasuunaline ja tugevuselt võrdeline talle mõjuva jõuga ${\displaystyle {\vec {F}}}$, kus võrdeteguriks on keha mass (${\displaystyle m}$):

${\displaystyle {\vec {F}}=m{\vec {a}}}$.

Kui kehale mõjub tundmatu jõud, siis tuleks eelnevalt leida keha (inertne) mass (see, mida kaaluga mõõdetakse, on raske mass). Selleks saab kasutada Newtoni III seadust, mille kohaselt mõju ja vastumõju on võrdsed (ja vastassuunalised). Seega, kui kaks keha (massidega m₁ ja m₂) on interaktsioonis, siis

${\displaystyle m_{1}{\vec {a}}_{1}+m_{2}{\vec {a}}_{2}=0}$,

mis lubab jõust sõltumatult määrata masside suhte

${\displaystyle {\frac {m_{1}}{m_{2}}}={\frac {\|{\vec {a}}_{2}\|}{\|{\vec {a}}_{1}\|}}.}$

Vaata ka

• aktiivne jõud
• Ampère'i jõud
• elektromagnetiline vastastikmõju
• fundamentaalne vastastikmõju
• gravitatsioon
• inertsijõud
• jõumoment
• jõupaar
• konservatiivne jõud (füüsika)
• Lorentzi jõud
• taastav jõud
• Van der Waalsi jõud
• vardas mõjuv jõud
• võimsus
• üleslükkejõud

Viited

1. Andrus Salupere (2006). "Staatika" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 2018-11-26. Vaadatud 2018. {{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |Kasutatud= (juhend)