Jahiuluk ehk jahiloom on uluk (imetaja või lind), kellele tohib jahiseaduse järgi pidada jahiajal jahti. Jahiulukite liha, sarvi, nahka, sulgi või muid kehaosi tarvitatakse söögiks või muuks tarbeks.
Jahiulukid jaotatakse suurulukiteks ja väikeulukiteks. Viimaste hulka kuuluvad ka jahilinnud.
Mingil kindlal alal elutsevate kütitavate ulukite kogumit nimetatakse jahifaunaks.
Eestis küttida lubatud jahiulukite loetelu[1] kinnitab Eesti kliimaminister määrusega.
Kasulikud jahiloomad
- põder (Alces alces L.)
- hirv (Cervus elaphus L.)
- metskits sokk (Capreolus capreolus L.)
- metssiga (Sus scrofa L.)
- jänes (hall ja valge – Lepus europaeus Pall. ja Lepus variabilis Pall.)
- määr ehk mäger (Meles meles L.)
- nugis (Martes martes L.)
- orav (Sciurus vulgaris L.)
- lendorav (Sciuropterus russicus Tiedem.)
- metsis ehk mõtus (Tetrao urogallus L.)
- teder (Lyrurus tetrix L.)
- rabakana (Lagopus lagopus L.)
- laanepüü (Tetrastes bonasia L.)
- põldpüü (Perdix perdix L.)
- põldvutt (Coturnix coturnix L.)
- faasan (Phasianus colchius L.)
- toonekurg (valge ja must – Ciconia coconia L. ja Ciconia nigra L.)
- haigrud (perekond Ardea L.)
- hüüp (Botaurus stellaris L.)
- metsluiged (perekond Cygnus Bechst.)
- metshaned (perekond Anser Briss.)
- lagled (perekond Branta Scop.)
- ristpardid (perekond Tadorna Flem.)
- metspardid (perekond Anas L.)
- luitsnokk-part (Spatula clypeata L.)
- vardid (perekond Nyroca Flem.)
- sõtkas (Bucephala clangula L.)
- aul (Clangula hyomalis L.)
- vaerad (perekond Melanitta Boie)
- hahad (perekond Somateria Leach.)
- kosklad (perekond Mergus L.)
- kormoranid (perekond Phalacrocorax Briss.)
- pütid (perekond Podiceps Lath.)
- kaurid (perekond Colymbus L.)
- metstuvid (perekond Columba L.)
- kõik rüütlased ehk nepid (sugukond Charadriidae)
- kõik alklased (sugukond Alcidae)
- sookurg (Megalornis grus L.)
- kõik rookanalased (sugukond Rallidae)
- kõik kakulised (selts Striges, välja arvatud lumekakk (Nyctea nyctea L.) ja kassikakk (Bubo bubo L.))