Terrorivalitsus
From Wikipedia, the free encyclopedia
Remove ads

Terrorivalitsus (prantsuse keeles la Terreur; ka Mäevabariik[viide?]) oli ajajärk Prantsuse revolutsiooni ajal kui pärast Esimese Vabariigi väljakuulutamist hakkasid toimuma veresaunad ja avalikud hukkamised. Tapmised põhjustasid revolutsioonihullus, vaimulikevastasus ja Rahvapäästekomitee süüdistused riigireetmises. Kuigi Rahvuskonvent terrorit ametliku poliitikana vastu ei võtnud, toimus see pigem iseenesest.[1]
Ajaloolaste seas ei ole konsensust terrori täpse algusaja osas. Mõned peavad selle alguseks 10. märtsi või 5. septembrit 1793, kui loodi Revolutsiooniline Tribunal. Teised peavad selle alguseks septembri veresauna 1792. aasta septembris, kolmandad koguni juulit 1789, kui revolutsioon nõudis esimesed inimelud.
Sõna "terror" võttis pärast Robespierre'i kukutamist juulis 1794 kasutusele termidoori reaktsioon, et õigustada oma tegusid ning diskrediteerida Maximilien Robespierre'i. Selleks ajaks oli ligi aasta aja jooksul Prantsusmaal läbi viidud 16 594 surmanuhtlust (neist 2639 Pariisis).[2] Üle 10 000 inimese oli hukatud ilma kohtuta ning 10 000 oli surnud vanglates.[3][4]
Remove ads
Vaata ka
- Bals des victimes
- Nantesi uputamine
- Põrgukolonnid
- Revolutsiooniline terror
- Riigiterrorism
- Terrorism Prantsusmaal
- Tricoteuse
Viited
Wikiwand - on
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Remove ads