Jalarätt

Jalarätt (ka jalanarts, tallukas) on endisaegne nelinurkne jalakattena kantav riidetükk, mis oli tehtud linasest, villasest või takusest riidest^[1].

Eesti talupojad kandsid jalarätte enamasti pastelde või viiskudega, mõnikord ka saabastega, ning nad mähiti nii, et need ulatusid üle pahkluu. Jalarätid olid kasutusel (ka sõjaväes) veel 20. sajandil^[1].