Jooks

Jooks ehk jooksmine on loomade ja inimeste kiireim liikumisviis jalgade abil ilma abivahendita. Erinevalt kõndimisest ei puuduta jooksmisel jalad kogu aeg maad. Jooksmisel tõmbuvad lihased kokku ja pumpavad vereringesse valku. Vereringe viib valgu peaajju, kus aktiveerub katepsiin B, mis pärast jooksmist taastab lihaseid ning parandab mälu ja õppimisvõimet.^[1]

See artikkel räägib kulgemisviisist, jooksu kohta spordis vaata artiklit jooks (sport).

---

Jooksev halljänes

Sörk

Sörk on aeglane jooks, mis sai 1970. aastatel Läänes tavaliseks tervisespordi alaks. Et sörk koormab liigeseid, siis on paljud asendanud sörgi trepist ronimisega.

Vaata ka

• Kestvusjooksu hüpotees