Juhtkimp

Juhtkimp on taimeorganeid läbiv juhtetee, mis tagab ainete liikumise taimes.^[1]

JUHTKIMP

Juhtkimbu puiduosas ehk ksüleemis liigub vee ja selles lahustunud mineraalainete tõusev vool juurtest teistesse taimeosadesse. Niineosas ehk floeemis toimub orgaaniliste ainete laskuv vool lehtedest kõikidesse kasvavatesse kudedesse, võimaldades taimel areneda.^[1] Kambium on algkude, mis võimaldab jämedus- ehk teiskasvu. Kambium asub juhtkudede läheduses ksüleemi ning floeemi vahel.

Juhtkimbu tüübid

1. Kollateraalne juhtkimp - floeemi ning ksüleemi vahel on üks kambiumi kiht, kusjuures floeem paikneb tavaliselt organi välispinna pool. Peamiselt on levinud taimevartes ning taimelehtedes.^[2]

2. Bikollateraalne juhtkimp - erineb teistest, kuna osa floeemist asub ksüleemist seespool. Bikollateraalne juhtkimp tekib, kui kollateraalne juhtkimp ja mittetäielik juhtkimp, mis koosneb ainult floeemist, liituvad.^[2]

3. Kontsentriline juhtkimp - ovaalse kujuga, mille sisemuses on ksüleem ja mida ümbritseb floeem. Üks juhtkudedest on teisest ümbritsetud täielikult. Joonisel 3) on juhtkimbu tüüp leptotsentriline. Joonisel 4) on juhtkimbu tüüp hadotsentriline^[2]

5. Radiaalne juhtkimp- ksüleemi ja floeemi grupid on paigutunud vaheldumisi radiaalselt, organi kesktelje ümber. Oma iseloomult on selline paigutus juurtel.^[2]

Valge- floeem

Must- Ksüleem

Kinnine ja avatud juhtkimp

Kinnine juhtkimp - kambium ksüleemi ja floeemi vahel puudub, mistõttu edasine kasvamine ei ole võimalik. Seda nimetatakse kinniseks juhtkimbuks.^[2] Kinnine juhtkimp esineb üheidulehelistel taimedel. Tavaliselt puudub üheidulehelistel taimedel teiskasv, kuna kambiumit ei ole floeemi ja ksüleemi vahel, kuid neist võivad areneda jämedama varrega/tüvega taimed(näiteks palmid) pinna põhikoe suurenemise ja pooldumise kaudu.^[3]

Avatud juhtkimp - juhtkimbus on ksüleemi ja floeemi vahel kambium. Kambiumi olemasolu võimaldab taimedel mitmeaastast kasvu.^[4]