Karkuse hiiemägi

Karkuse hiiemägi (ka Toomamägi^[1]) oli hiiemägi Järvamaal Ambla kihelkonna ja praeguse Tapa valla Karkuse külas.

Asendikaart

Kohapärimus

Rahvaluulekoguja J. Ney on 1889. aastal kirja pannud Karkuse hiiemäge puudutavat kohapärimust: "Karkuse mõisast vierand versta õhta puol on üks kaunis kõrge ja pikk määseilandik järsku suomua sies. Praegu kasvavad sial pial sarapuud ja mõnes kohas kua kuused ja uaved. Mää sisemus on selge kruus, väga ia tie sillutamiseks, milleks teda kua siin ümberkaudu pruugitakse. Sellest määst riagib rahvasuu, et seda siin enne põle old, vaid kusagilt olla tuld. Ühel kenal einaaegsel pääval old rahvas sial kohal parajalt einu kuivatamas, kui korraga ilm mustaks löönd ja üks vali jaal üünd: "Oidke iest, Iies tuleb, oidke iest, Iies tuleb!" Kõik juost niipailu kui kiegi jõund, iest ära, ja kui pärast vuatama läind, seist kõrge mägi just einamua pial. Sest akatud siis kua mäge "Ie määks" üüdma, mis nime ta tänapäävani kannab. Kas sial vanast Iiedele ohverdud on, seda ei tia rahvas riakida. Karkuse puol mäe jääres on üks kaheksa jala sügavune kaev väga ia viega, mis kua kõige kuivemalgi ajal vett ei kauta. Sialt suab kua Karkuse küla alati suuremalt jault oma vietarvituse. Kuival aegadel aga viiakse sialt kua mujale, nagu nimelt Koiki, vett. Kaevu üütakse kua Iie kaevuks."^[2]

Matthias Johann Eisen on raamatus "Eesti vana usk" refereerinud muistendit hiiemäe sünnist järgnevalt: "Ambla Karkuses töötavad heinalised. Tõusnud kõuepilvest kuuldub hoiatav hääl. Heinalised põgenevad, seda enam, et algab kole sadu. Teisel päeval alles nähakse: heinamaa puudub, asemel mägi hiiega. Hiis saab elanikkudele ohverdamiskohaks."^[3]

Vaata ka

• Karkuse hiiekaev
• Karkuse ohvrikivi