Karusnahk

Karusnahk on rikkaliku karvastikuga pargitav nahk.

15. saj. Eestimaa naised karusnahast keebi ja kapuutsiga ning hermeliiniga ääristatud kleidiga (raamatuillustratsioon)^[1]

Hermeliinist kübar, sall ja muhv (u. 1910

Kasutatakse rõivaste, tarbe- ja dekoratiivesemete, samuti taksidermias loomamulaažide (topiste) valmistamiseks. Saadakse küttimise või karusloomakasvatuse ja parkimise lõppsaadusena.

Juba renessansiajastust peale märkis karusnahk prestiiži ning valge hermeliin oli lubatud vaid kuninglikule soole.^[2]

Karusnahast valmistatud müts muutus 19. sajandi teisel poolel eestlaste seisuslikuks peakatteks.^[2] Kerjus või kehvik karusnahkset mütsi ei kandnud, samuti mitte käsitööline, kelle riietust täiendas nokkmüts.^[2] Dekoratiivne rebase- või mägranahast müts kuulus tavaliselt taluperemehele, tähistades elus edasijõudnud meest.^[2]

Vaata ka

• karusloom
• kunstnahk
• kunstkarusnahk