Kedahi osariik
From Wikipedia, the free encyclopedia
Remove ads
Kedah [kəˈdah],[1] tuntud ka nimega Darul Aman (دار الأمان; araabia keeles 'ohutu elupaik') ja ajalooliselt nimega Queda,[2] on Malaisia osariik, mis asub Malaka poolsaare loodeosas. Osariigi pindala on üle 9000 km², hõlmates mandriosa ja Langkawi saari. Mandriosa on tasase pinnamoega ja sobilik riisi kasvatamiseks, samas kui Langkawi koosneb peamiselt asustamata saartest.
Muistsed ja keskaegsed tamilid nimetasid asulat Kadaramiks (tamili keeles: கடாரம்; Kaṭāram), araablased Katahaks või Kalahbariks (araabia keeles: قتح ; qataḥa või قلحبر ; qalaḥbar) ning siiamlaste mõju all sai selle nimeks Sybur (tai keeles: ไทรบุรี; Tai omaladinas: Sai Buri).[3]
Kedah piirneb põhjas Perlise osariigiga ning jagab rahvusvahelist piiri Tai Songkhla ja Yala provintsiga. Lõunas piirneb osariik Peraki ja edelas Pulau Pinangi osariigiga.
Osariigi pealinn on Alor Setar ja osariigi monarhi residents asub pealinna äärelinnas Anak Bukitis. Kedahi teised suuremad linnad on Sungai Petani, mis on mandriosa rahvaarvult suurim, samuti Kulim mandril ja Kuah Langkawi saartel.
Remove ads
Ajalugu
Varajane ajalugu
Varaseim teadaolev suurem asula Kedahis asus Merboki jõe põhjakalda ümbruses ning võis olla rajatud ligikaudu 788 eKr. See asula hõlmas suurt osa Bujangi oru piirkonda, laiudes Merboki ja Muda jõe harudel ning kattes umbes 2600 ruutkilomeetri suuruse ala. Asula paiknes Merboki jõe haru suudmes, mis on tänapäeval tuntud kui Sungai Batu.[4] Arheoloogilised leiud Bujangi orus viitavad sellele, et piirkonnas elasid animistlikud kogukonnad juba ligikaudu 110 pKr. Leitud tempel, sadamakoha jäänused, rauasulatustehased ja savitellistest monumendid osutavad merekaubandussidemete olemasolule Lõuna-India Tamili kuningriikidega.[5] Samuti viitavad Bujangi orus tehtud avastused sellele, et Kedah võib olla üks vanimaid asulaid Kagu-Aasias.[6]
Hindu-budistlik ajastu
Muistses Kedahis asus märkimisväärne hinduistlik asula, mille avastas esimese lääne kultuuri esindajana kolonel James Low 1840. aastatel. Hiljem uuris seda piirkonda dr Horace Wales, kes kaardistas Kedahi ümbruses vähemalt 30 asulakohta. Uurimistulemused näitasid, et piirkonda olid sajandite jooksul pidevalt asustanud inimesed, keda mõjutasid tugevalt Lõuna-India budistlikud ja hinduistlikud kultuurid.[7]
Iidset Kedahit on esmamainitud tamili luuletuses "Paṭṭiṉappālai", mis kirjutati 2. sajandi lõpus pKr. Luuletus kirjeldas kaupu, mis olid pärit Kadaramist ja kuhjatud Chola pealinna laiadele tänavatele. Lisaks nimele Kadaram tunti Kedahit India kirjanduses veel mitme nimega: Kataha-Nagara (näidendis Kaumudi Mahotsava), Anda-Kataha (Agni Puranas), Kataha-Dvipa (Samarāiccakahās) ja Kataha (Kathasaritsagaras).[8] Lähis-Ida kirjanduses mainis iidset Kedahit Ibn Khordadbeh nimega Qilah teoses "Teede ja kuningriikide raamat". Soleiman Sirafi ja Abu Zaid al-Hassani kutsusid piirkonda nimega Kalah-Bar teoses "Silsilat-al-Tawarikh" (Aasia reiside kogumik) ning Abu Dulaf al-Muhalhil kasutas nime Kalah oma teoses "Al-Risalah al-thaniyah".[9] Tangi dünastia budistlik munk Yijing, kes külastas Malai saarestikku aastatel 688–695, mainis samuti poolsaare põhjaosas asuvat Ka-Cha kuningriiki, mis tema sõnul asus 30-päevase meresõidu kaugusel Boghast (Palembang), Sribogha (Srivijaya) pealinnast.[10]
7. ja 8. sajandil kuulus Kedah Srivijaya impeeriumi lõdva mõju alla.[11] India ja araabia allikates peetakse Kedahit üheks kahest olulisest keskuseks Srivijaya perioodil, kus sageli viidatakse väina kuningale kui "Srivijaya ja Kataha valitsejale".[12] Aastal 1025 vallutas Coromandeli rannikult pärit Chola kuningas Rajendra I Srivijaya-vastase sissetungi käigus Kedahi ja okupeeris selle mõneks ajaks. Teine sissetung leidis aset 11. sajandi lõpus, kui Chola dünastia kuningas Virarajendra vallutas Kedahi taas. Kulottunga I valitsemisajal, 11. sajandi lõpus, kehtestati Kedahi provintsis Chola ülemvõim.
Kedahi sultanaat
.svg)
Teadmised Kedahi sultanaadi ja kuningriigi ajaloo kohta pärinevad Hikayat Merong Mahawangsast ehk Kedahi annaalidest, mis kirjutati üles 18. sajandil. Annaalides kirjeldatakse Kedahi esimese kuninga Merong Mahawangsa saabumist oma tulevase maa rannikule. Annaalide kohaselt sai Kedahi sultanaat alguse aastal 1136, kui kuningas Phra Ong Mahawangsa pöördus islamiusku ning võttis endale nimeks sultan Mudzafar Shah. Kuid Acehi allikate järgi toimus Kedahi valitseja islamiusku pöördumine hoopis 1474. aastal. See hilisem kuupäev langeb kokku Malai annaalides esitatud sündmustega, kus Kedahi rajah külastas Malakat selle viimase sultani valitsusajal, et saada endale austusväärne kuninglik lint, mis tähistas moslemist valitseja suveräänsust.[13] Tai kroonikate kohaselt kuulus Kedah aga varem Siiami kuningriigi alla ja sai hiljem moslemite vallutuse järel Malai osariigiks.[14]
Hiljem kuulus Kedah Siiami alluvusse, kuni Malaka sultanaat vallutas selle 15. sajandil. 17. sajandil ründasid portugallased Kedahit pärast Malaka ja Acehi vallutamist. 16. sajandi lõpus sekkus kohalikesse võimuvõitlustesse Briti Ida-India Kompanii, mille esimene laev jõudis Kedahi 1592. aastal. Aastal 1770 sai Briti Ida-India Kompanii käsu hõivata Pinang, ja ülesande täitmiseks pidas Francis Light läbirääkimisi Kedahi sultaniga, Muhammad Jiwa Zainal Adilin II-ga. Light kinnitas sultanile, et Briti armee kaitseb Kedahit Siiami sissetungi eest, ning vastutasuks nõustus sultan loovutama Pinangi brittidele.[15]
Francis Light sõlmis lepingu ilma Briti Ida-India Kompanii ülemuste loata. Kui Siiam ründas Kedahit, ei pakkunud kompanii sõjalist toetust, nagu Light oli sultanile lubanud. Sultan nõudis seejärel, et Light tagastaks Pinangi, kuid Light keeldus ja pakkus kahjutasu, mida sultan ei aktsepteerinud. Aastal 1790 kavatses sultan Abdullah korraldada rünnaku, et vallutada Pinang brittidelt tagasi. Ida-India Kompanii reageeris ennetava rünnakuga, kus Briti sõjaväe toetus võimaldas rünnata Kedahi mereväge ja Seberang Perai kindlust, põhjustades suuri kahjustusi. 1791. aastal sõlmis sultan Lightiga relvarahu.[16]
7. juulil 1800, kui George Alexander William Leith oli Pinangi leitnant-kuberner, jõustus leping, millega Suurbritannia sai suveräänsuse Seberang Perai üle, mida hakati hiljem nimetama Wellesley provintsiks. Pinangi esimese assistendi George Caunteri ja Kedahi sultani Dziaddin Mukarram Shah II vaheliste läbirääkimiste tulemusel suurendati lepinguga sultanile makstavat iga-aastast toetust 6000-lt 10 000-le Hispaania dollarile.[16]
Selle omandamise tulemusena paranesid Pinangi saare sõjaline olukord ja toiduga varustatus, samal ajal kui Kedah sai täiendavat kaitset võimalike mererünnakute vastu.[17] Leping tagas ka toidu ja kaupade vaba liikumise Kedahist Pinangi saarele ja Wellesley provintsi.[18] Tänaseni maksab Malaisia föderaalvalitsus sümboolse žestina Kedahile 10 000 RM aastas.[19]
Lootuses saada Suurbritannialt kaitset Siiami vastu, andis sultan 18. sajandi lõpus inglastele üle Pinangi ja hiljem ka Wellesley provintsi. Sellest hoolimata tungisid siiamid 1821. aastal Kedahi,[20] mis jäi Siiami kontrolli alla nimega Syburi. Aastal 1896 ühendati Kedah koos Perlisi ja Setuliga Siiami Monthon Syburi provintsiks. See korraldus püsis kuni 1909. aastani, mil Inglise-Siiami lepinguga anti piirkond brittide valdusse.[21]
Liitumine Malaiasse
Teises maailmasõja ajal tungis Jaapan Kedahi ja Kelantani. Kedah anti Jaapani Tai liitlaste kontrolli alla ning nimetati ümber Syburiks, kuid pärast sõja lõppu taastati Briti ülemvõim. Aastal 1948 sai Kedahist üks Malaia Föderatsiooni osariikidest. Malaia saavutas iseseisvuse 1957. aastal ning 1963. aastal laienes Malaia Malaisia föderatsiooniks, kuhu lisandusid Sabah, Sarawak ja Singapur.
Remove ads
Geograafia
Kedahi pindala on 9500 km², olles suuruselt ja rahvaarvult kaheksandal kohal Malaisia osariikide seas. Osariik asub peamiselt Kedah-Perlise tasandikul, mis ulatub lõunas Kuala Muda piirkonnast põhjas asuva Perlise osariigini. Alluviaalsete omadustega tasandikud on sajandite vältel olnud eriti olulised riisikasvatuses.
Osariigi suuremad jõed on Kedah, Merbok, Muda ja Kerian. Muda jõgi moodustab edelapiiri Pulau Pinangi osariigiga, samas kui Keriani jõgi on osa Pulau Pinangi ja Peraki kagupiirist.
Kedahi kagust kuni kirdeni on maastik mägine, eriti Padang Terapi, Siki, Balingi, Kulimi ja Bandar Baharu piirkondades. Kunagi tähistasid Kedah-Songkhla ja Bintangi ahelikud erinevate territooriumite vahelisi piire: kirdes Tai Songkhla ja Yala provintsid, edelas Pulau Pinangi ja kagus Peraki osariigid. Kedahi kõrgeim punkt on Bintangi mägi, mis asub osariigi ja Peraki piiril Bintangi ahelikus. Mõnes Kedahi piirkonnas on ka karstilised pinnavormid, mida iseloomustavad järsu kallakuga üksikud lubjakivimäed.
Remove ads
Valitsus
Täidesaatev
Sultan Badlishah kuulutas Kedahi põhiseaduse välja 1950. aasta juulis.[22] Põhiseadus määratleb monarhi, Kedahi osariigi seadusandliku assamblee ning osariigi avaliku teenistuse rolli ja volitused.
.jpg)
Kedahi sultan on osariigi põhiseaduslik valitseja. Ametikoht on pärilik ja seda hoitakse kogu elu. Sultan on osariigis islami usu juht ning talle kuulub osariigi valitsuse täidesaatev võim.[23] Praegune sultan on Sallehuddin, kes asus ametisse 12. septembril 2017 pärast oma vanema venna, sultan Abdul Halimi surma 11. septembril 2017.[24]
Kedahi täitevvõim koosneb osariigi täidesaatvast kogust ja sultanist. Täitevnõukogu esimees ja Kedahi valitsusjuht on Menteri Besar, keda toetavad kümme muud nõukogu liiget. Menteri Besari ja teised nõukogu liikmed nimetab ametisse Kedahi sultan, valides liikmeid Kedahi osariigi seadusandliku assamblee (malai keeles: Dewan Undangan Negeri Kedah) hulgast.[23]
Seadusandlik kogu
Kedahi osariigi seadusandlik assamblee sarnaneb parlamendiga, kuid tegeleb ainult osariigi seaduste vastuvõtmisega. Assamblee liikmed valitakse tavaliselt üleriigiliste valimistega samal ajal, ja nende ametiaeg on viis aastat. Enne uute valimiste korraldamist või ametiaja lõppemist tuleb assamblee laiali saata.[23]
Haldusjaotused
Kaasaegne Kedah on jagatud 12 halduspiirkonnaks, 12 kohalikuks omavalitsuseks ja 132 mukimiks.[25] [26]
Demograafia
Kedah on mitmekesine osariik, kus enamuse moodustavad põliskedahani malailased ning märkimisväärsed hiina, india, siiami ja semangi vähemused. Vähem tuntud etniline rühm on Sam Sam rahvas, kes on kultuuriliselt malai moslemid, kuid räägivad siiami keelt. Enamik neist kogukondadest on nüüdseks assimileerunud Kedahi malai kogukonda, kuid vähesed on säilitanud siiami keele. Neid kogukondi võib leida Changluni, Kodiangi, Jitra, Wang Tepuse, Guar Napai, Malausi, Asoni ja Napohi piirkondades. Kedahis elav Orang Asli rahvastik koosneb Kensiu ja Kintaqi inimestest, keda leidub peamiselt Balingi piirkonnas, kust nende kogukond ulatub naaberosariiki Peraki.[27]
Keel
Nagu enamikus Malaisia piirkondades, on ka Kedahis kasutusel mitmesuguseid keeli ja murdeid. Kedahi peamine keel on Kedahi malai keel, mida kohalikud tunnevad kui Pelat Utagha (põhjamurre). See on malai keele eripärane vorm, mis toimib osariigi peamise lingua francana ja mida kasutavad peaaegu kõik kedahlased. Kedahi malai keelel on mitmeid alammurdeid, mis erinevad rajooniti ning mida räägitakse ka väljaspool Kedahit, näiteks Pinangis, Perlises, Põhja-Perakis ning isegi Satuni provintsis Tais ja Tanintharyis Myanmaris.[28]
Lisaks Kedahi malai keelele räägitakse Balingi rajoonis ning mõnes Siki ja Yani rajoonis teist malai keele varianti, mida tuntakse Balingi malai keelena (Cakak Baling). Balingi malai keel koos Griki malai keelega kuulub Remani malai keelerühma, mis on Kelantan-Pattani malai murde haru. See keeleline põlvnemine pärineb Remani kuningriigi elanikelt, kes kunagi valitsesid Balingi ja Griki piirkondi. Pärast kuningriigi lagunemist jagunes see kolmeks poliitiliseks üksuseks: Kedah, Perak ja Yala (Tai).
Lisaks malai keeltele räägitakse Kedahis ka mitmesuguseid vähemuskeeli. Orang Asli väikesed kogukonnad kasutavad Asli keeli, nagu Jahai, Kensiu ja kintaki keel, mida räägitakse peamiselt sisemaa piirkondades. Kedahi hiinlased kasutavad samuti mitmesuguseid hiina keele variante, sealhulgas mandariini ja hokkieni. Kedahis elab ka väike, kuid hästi väljakujunenud India kogukond, kuhu kuuluvad peamiselt etnilised tamiilid ning vähemal määral telugu, malajalami ja pandžabi keelt rääkivad telugud, malajalamlased ja pandžabid. Kedahis on ka suur etniliste siiamide kogukond, kes räägib oma tai keele murret, mis erineb Kelantani murretest (kus on samuti suur siiami kogukond) ja standardtai keelest.[29]
Rahvus
Kedahi elanikkonna suurus oli 2015. aastal 2 071 900. Sellest 76% moodustasid bumiputrad (malailased ja teised põliselanikud), 12,7% hiinlased, 6,9% indialased, 0,9% muud rahvused ja 3,4% mitte-Malaisia kodanikud. Andmed põhinevad Malaisia Statistikaministeeriumi 2015. aasta andmetel.[30]
Religioon
2010. aasta seisuga moodustasid Kedahi elanikkonnast 77,2% moslemid, 14,2% budistid, 6,7% hindud, 0,8% kristlased, 0,6% määratlemata usulise kuuluvusega või ilma religioonita, 0,3% taoismi või hiina usundite järgijad, 0,1% teiste religioonide järgijad ja 0,1% mitteusklikud.[31]
Rahvaloenduse andmetel on Kedahi hiinlaste populatsioonist 94,3% budistid, kusjuures märkimisväärne osa järgib kristlust (2,4%), Hiina rahvausundeid (2,4%) ja islamit (0,4%). Enamik India elanikkonnast on hindud (91,7%), samas kui olulised vähemused on kristlased (3,7%), moslemid (2,4%) ja budistid (1,3%). Mitte-malai bumiputera kogukond on valdavalt kristlased (39,7%), kusjuures olulised vähemused on moslemid (26,9%) ja budistid (26,3%).[32] Kõik malailased on tingimata moslemid, nagu on määratletud Malaisia põhiseaduses.[33]
Remove ads
Majandus
Kedahit peetakse "Malaisia riisikausiks"[34] (malai Jelapang Padi), kuna see annab ligikaudu poole Malaisia riisitoodangust. 2008. aastal keelas osariigi valitsus riisitööstuse kaitsmiseks riisipõldude muutmise elamu- ja tööstuskruntideks.
Osariigi turism keskendub peamiselt Langkawi saarele, kuigi ka mandril on mõned vaatamisväärsused.
1990. aastatel hakkas Kedah oma majandust arendama auto- ja kosmosetööstuse suunas, rajades baase riiklikule mootorrattatootjale Modenas (asutatud 1995. aastal) ja Boeingu tütarettevõttele Asian Composites (asutatud 2001. aastal).[35] [36] Peamisteks eelistusteks piirkonnas on madalad tööjõukulud ja olemasolev infrastruktuur, sealhulgas põhja-lõuna kiirtee ning lähedal asuv Pinangi rahvusvaheline lennujaam. Aastal 1996 avati ametlikult Kulim Hi-Tech Park, Malaisia esimene kõrgtehnoloogiline tööstuspark, mille kogupindala on ligikaudu 14,5 ruutkilomeetrit.[37]
2007. aastal moodustasid Kedah koos naaberosariikide Perlise, Pinangi ja Perakiga Põhjakoridori majanduspiirkonna (NCER).
Remove ads
Viited
Wikiwand - on
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Remove ads