Keefir
From Wikipedia, the free encyclopedia
Remove ads
Keefir ehk kefiir on täis- või poolkooritud piim, mida on kääritatud mitme bakteriliigi ja pärmiga. Hapuka maitsega keefir on pisut gaasiline ja selles leidub vähesel määral (tavaliselt 1–2%) alkoholi[1].
Valmistamine
Keefiri valmistamiseks on vaja piim pastöörida ja jahutada. Hiljem lisatakse keefiriseen ehk juuretis ning sobiva temperatuuri korral toimubki hapnemine. Keefiri valmistatakse lehma-, kaameli-, kitse- või lambapiimast.
Keefiriseene moodustavad kääritavad pärmid (Saccharomyces kefir ja Candida kefir) ning bakterid (Lactobacillus caucasicus, Lactobacillus casei, Lactococcus lactis subsp lactis ja Streptococcus diacetilactis). Bakterid toodavad piimhapet, mis annab keefirile selle iseloomuliku maitse. Pärm teisendab laktoosi süsihappegaasi ja alkoholi seguks. Keefiri alkoholisisaldus konsistents ja viskoossus sõltuvad kääritamise kestusest[1].
Remove ads
Toime
Keefir põhjustab tarbimisel allergiat oluliselt vähem kui piim, kuna hapnemise käigus kalgenduvad piimavalgud, mis enne joogi lõplikku valmimist mikroorganismide ensüümide poolt juba osaliselt lõhustatakse. Et tegemist on happelise joogiga (keefiri pH jääb vahemikku 4,2–4,6), siis on joogil seedenäärmete tegevust ergutav toime, mis mõjub positiivselt neile, kes kannatavad mao alahappesuse all.
Ajalugu
Väidetavalt pärineb keefir Elbruse jalamil asuvast mägikülast. Palju aastaid osati keefiri valmistada ainult Osseetias ja Karabahhis. Legendi järgi andis keefiriseened mägilastele prohvet Muhammad.[2]
Vaata ka
Viited
Välislingid
Wikiwand - on
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Remove ads