Keiser

Keiser ehk imperaator on valitseja tiitel.

Edward von Lõnguse teos "Alasti keiser" Tartus

Euroopa riikides on "keiser" olnud kõrgeim monarhitiitel. Nimetus tuleneb Vana-Rooma keisrite tiitlitest Caesar ja Imperator. Tiitel Caesar tuleneb Julius Caesari nimest, tiitel Imperator tuleneb imperaatori volitustest. Saksa keelde jõudis see tiitel kujul Kaiser kreeka vormi Kaisarios kaudu. Saksa sõnast on laenatud ka eesti sõna. Sama päritolu sõna on kasutusel ka mitmes teises keeles. Slaavi keeltes on kasutatud vormi "tsaar". Paljudes teistes keeltes on keisrit tähistav sõna tulenenud tiitlist Imperator (näiteks prantsuse empereur ja sellest sõnast laenatud emperor inglise keeles). Ka albaania mbret 'kuningas' tuleneb sellest tiitlist.

Sõna lähtealuseks on perekonnanimi Caesar. Julius Caesar lapsendas oma sugulase, kelle varasem perekonnanimi oli Octavius, mistõttu tema uueks perekonnanimeks sai Caesar. Et too sugulane omandas ka tiitli Augustus, sai temast Rooma riigi valitseja. Hiljem said kõik Rooma valitsejad muude tiitlite seas ka perekonnanime Caesar.

Alates 800. aastast hakkasid ka muud valitsejad kasutama nime Caesar ja selle vorme eri keeltes oma tiitlina. Seda ei teinud siiski kõik valitsejad.

Alates 1979. aastast on keiser vaid Jaapanil.

Vaata ka

• Kuningas
• Keisrite loend