Kiirgus

Kiirgus on füüsikas energiavoo emiteerimine või edastamine lainete (näiteks elektromagnetlainete) või aineosakeste (näiteks alfa- või beetakiirte) kujul ruumi või keskkonda.

Kiirgus ja kvantmehaanika

Kvantmehaanika lainelis-korpuskulaarse dualismi käsituse kohaselt on kiirgus tõlgendatav nii osakeste (korpusklite) liikumisena kui ka lainete levimisena. Seega võib elektromagnetkiirgust käsitada osakeste (footonite) voona ja korpuskulaarkiirgust (nt alfa-, beeta- või neutronkiirgust) lainena.^[1]

Kui kiirgusosakestel on nii suur energia, et nad on võimelised aatomeid või molekule ioniseerima, s.t neist elektrone eemaldama, siis on tegemist ioniseeriva kiirgusega.

Kiirguse liigid			Elementaarlaeng	Seisumass (MeV/c2)
Elektromagnetkiirgus	Mitteioniseeriv kiirgus	Raadiolained	0	0
		Mikrolained
		Submillimeeterlained (terahertskiirgus)
		Infrapunakiirgus
		Nähtav kiirgus (valgus)
		Ultraviolettkiirgus
	Kaudne ioniseeriv kiirgus	Kaug-ultraviolettkiirgus
		Röntgenikiired (X-kiired)
		Gammakiirgus
Korpuskulaarkiirgus (aineosakeste voog)		Neutron	0	940
	Otsene ioniseeriv kiirgus	Elektron (radioaktiivne β-osake)	–1	0,511
		Positron (radioaktiivne β-osake)	+1	0,511
		Müüon	–1	106
		Prooton	+1	938
		Ioon 4He (radioaktiivne α-osake)	+2	3730

Kiirguse teisi näiteid

Lisaks võib nimetatakse kiirguseks veel:

• akustiline kiirgusː helilainete edastamine heliallika poolt keskkonda ehk helilainete kiirgumine heliallikast.
• gravitatsiooni kiirgus ehk kiirgus, mis esineb gravitatsioonilainete või aegruumi kumerustes virvendusena.

Vaata ka

• Kosmiline kiirgus
• Soojuskiirgus
• Tšerenkovi kiirgus
• Hawkingi kiirgus
• Kiirguskaitse
• Radiomeetria