Kivistis

Kivistis ehk fossiil on mis tahes eluvormi või selle elutegevuse mineraliseerunud jäljend. Kivististe uurimisega tegeleb paleontoloogia.

Ürglinnu (Archaeopteryx) kivistis

Geoloogiaüliõpilased lubjakivi väljalt fossiile otsimas

Kivistised on geoloogias väga olulised, sest annavad otseselt infot geoloogilises minevikus eksisteerinud eluvormide kohta, kaudsemalt saab nende põhjal teha järeldusi ka paleogeograafia, paleoklimatoloogia jms kohta.

Kivistist võib vaadata ka kui kivimis esinevat geoloogilist struktuuri.

Vanimate leitud kivististe vanus on mitu miljardit aastat. Kõige vanemad leitud kivistised kuuluvad stromatoliitidele, kuid nende biogeenne päritolu ei ole üldtunnustatud, sest sarnased moodustised võivad tekkida ka elusorganismide vahenduseta. Seetõttu ei ole ka teadlaste seas üksmeelt vanimate kivististe vanuse osas.

Suurim leitud kivistis kuulub 2003. aastal Tai Taki provintsist avastatud puule. Selle kaevamiseks ja lõpliku kivistunud pikkuse, 72,2 m, määramiseks kulus kaks aastat. Teadlaste sõnul oli puu oma eluajal üle 100 m pikkune.^[1]

Eesti kivistised

Teo Lophospira sp. kivistis, mis leitud keskordoviitsiumi Uhaku lademe lubjakivist Tallinnas. Kuulub Eesti Loodusmuuseumi kogusse

Eesti vanaaegkonna settekompleks on väga rikas mitmesuguste kivististe poolest. Tuntumad Eesti kivistised on käsijalgsed (Brachiopoda), trilobiidid (Trilobita), nautiloidid (Nautiloidea) jne.

Vaata ka

• ihnofossiilid
• paleontoloogia
• subfossiil

Kirjandus

• Tinn, O. & Meidla, T. 2006. Kuidas tekib kivistis. Eesti Loodus 5: 12–15.

Välislingid

• Teaduse helisõnastik: Fossiil (Oive Tinn) – ERR Teadus, 28. oktoober 2010
• Info fossiilide kohta koos piltidega. Eesti Geokogude portaal