Kolmiknärv

Kolmiknärv ehk V peaajunärv ehk viies kraniaalnärv ehk 5. kraniaalnärv (ladina keeles nervus trigeminus [V], nervus trigeminus) on paljude kesknärvisüsteemiga loomadel kraniaalnärvide hulka liigitatud seganärvide paar.^[1] Kolmiknärv on paarisnärv ja innerveerib vastavalt vasakut või paremat näo poolt.

Kolmiknärvide areng, anatoomia, morfoloogia ja patoloogia võivad erineda nii liigiti kui indiviiditi.

Madude kolmiknärvidega seotut on vähe uuritud. Arvatavasti osalevad kolmiknärvi harud tunnetuse, valu- ja temperatuuriretseptorite toimimises. Osadel madudel, lõgismadudel, pärisboalastel (silehuulboa, puuboa, Sanzinia), püütonlastel ja aafrikarästikutel innerveerib kolmiknärv termolokatsioonielundit.

Inimestel lähtuvad kolmiknärvid ajusillast. Sensoorsed harud, mis on kolmiknärviganglioni (ganglion trigeminale) neuronite perifeersed jätked, kulgevad näopiirkonda. Ganglionist lähtuvad 3 suurt haru: ülalõuanärv (n. maxillaris), alalõuanärv (n. mandibularis) ja silmanärv (n. ophthalmicus).

Ülalõuanärv innerveerib ülalõuga koos hammaste, kõrvalurgete ja vastavate nahapiirkondadega. Alalõunärv innerveerib alalõuga koos hammaste ja vastavate nahapiirkondadega. Silmanärv innerveerib ninaselga ja pealage kuni silmadeni.^[2]

Kolmiknärvi motoorsed harud kulgevad mälumislihastele.