Nuikapsas

Nuikapsas ehk koolrabi (Brassica oleracea var. gongylodes) on kapsa teisend.

Nuikapsas
Nuikapsas Brassica oleracea var. gongylodes
Taksonoomia
Riik	Taimed Plantae
Hõimkond	Õistaimed Magnoliophyta
Klass	Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts	Kapsalaadsed Brassicales
Sugukond	Ristõielised Brassicaceae
Perekond	Kapsasrohi Brassica
Liik	Kapsas
Binaarne nimetus
Brassica oleracea L.

Nuikapsas pärineb tõenäoliselt Põhja-Euroopast ning kujutab endast juure laienenud osa. Nuikapsa muguljast maapealsest osast saavad alguse mitmes suunas hargnevad peenikesed varred, mille otsas on söödavad lehed. Nuikapsas võib olla heleroheline, valge või purpurpunane, vilja katab õhuke koor. Viljaliha on magus ja krõmpsuv, meenutab maitselt redist, varred ja lehed maitsevad nagu kapsas.^[1]

Toiteväärtus

Toiteväärtus^[1]

Valgud	1,7 g
Rasvad	0,1 g
Süsivesikud	6,2 g
Kiudained	1 g
Vesi	91%
Toiduenergia	27 kcal
	100 g kohta

Sisaldab rohkesti C-vitamiini ja kaaliumi. Sisaldab ka B₆-vitamiini, foolhapet, magneesiumi ja vaske. Lehtedes leidub rikkalikult A-vitamiini provitamiini –karoteeni.^[1]

Kasutamine

Toorest nuikapsast süüakse paljalt ilma lisanditeta, dipikastmega, salatina või vinegrettkastmega. Kuumtöödeldud nuikapsast pakutakse lisandina põhiroa juurde, lisatakse suppidele ja hautistele, püreestatakse ja valmistatakse täidetult. Kooritud või koorimata nuikapsast aurutatakse ning serveeritakse seejärel maitsestatult või/ja sidrunimahlaga. Nuikapsas maitseb hästi ka kastmes või hapukoorega, maitsetaimedest sobivad nuikapsaga ingver ja küüslauk.^[1]