Pärissoonkest

Pärissoonkestaks^[1] ehk soonmikuks^[2] ehk koroideaks (ladina keeles choroidea, chorioidea) nimetatakse paljude loomade (sh inimeste) silmamuna soonkesta tagumist ja suurimat kihti.

See artikkel räägib silma osast; aju osa kohta vaata artiklit Tela choroidea

---

Koroidea paikneb ripskeha taga kõvakesta ja võrkkesta vahel silmamuna tagumises osas ning on tugevalt vaskulariseeritud.

Koroidea hoolitseb võrkkesta verevarustuse ja silma siserõhu säilitamise eest.

Roomajatel

Madudel

Madude koroidea funktsioonid võivad varieeruda. Madudel, kel silma võrkkest on varustatud rohkete veresoontega, ei oma koroidea otsest toitefunktsiooni.

Imetajatel

Koduloomadel

Koroideas paikneb valgust peegeldav läiketapeet (tapetum lucidum), see areneb välja pärast sündi ja võib olla nii sinise, kollase kui ka rohelise värvusega.^[2]

Koroideasse kulgevad läbi kõvakesta neli suurt keerisveeni (vv.vorticosae).

Veenide läbimiskohtade ahenemine põhjustab silma siserõhu tõusu ning võib viia glaukoomi tekkeni.^[2]

Inimestel

Inimestel on pärissoonkest silmamuna soonkesta osa.

Patoloogia

Inimestel seostatakse pärissoonkestaga mitmeid haiguslikke seisundeid, nagu pärilik soonkesta puudumine, soonkestapõletik (korioidiit), korioretiniit jpt.