Kostivere mõis

Kostivere mõis (saksa keeles Kostifer) oli mõis Jõelähtme kihelkonnas Harjumaal.

Kostivere mõisa peahoone

Kostivere mõisa peahoone asub Kostivere alevikus Maardu–Raasiku riigitee ääres, Jõelähtme jõe kunstlikul saarekesel.

Andmed Kostivere küla kohta pärinevad muinasajast, seda on mainitud Kostæueræ nime all Taani hindamisraamatus 1241. aastal. Varasemad teated Kostivere mõisa olemasolust pärinevad 1379. aastast, mil küla asukohas on mainitud juba mõisat (Costiuere) koos vesiveskiga. 1425. aastal läks Kostivere omand Hans Parenbeckilt, Pirita kloostrile. 15.-16. sajandil oli mõis valdavalt Pirita kloostri omandis. 1467. aastal müüs Hans Lechtes, Kostivere koos talu, küla ja muude maatükkidega Ernst Wolthusen von Hersele.

Rootsi valitsusajal, 1574. aastal kinkis Rootsi kuningas Johan III mõisa Ewoldt Freytagile. 1615. aastal omandas mõisa Jakob Johann Hastfer, kes abiellus tütre Margarethaga. 1629. aastal kinnitas kuningas Gustav II Adolf igaveseks omandiks Kostivere ja Paide läänis asuva Udeva mõisa kuulumist Harju-Viru õiguse järgi Jacob Hastferile ja ta järeltulijatele. Rootsi oobersti, meeskohtunik Ewold Hastferi (1675–1695), ajal oli mõis mõisate reduktsiooni ajal 1688, reduktsioonist vabastatud, kuid kuna Ewold Hastfer oli teinud mõisale suuri võlgu, oli mõis on erinevate kreeditoride käes.

Vürst Menshikovi korraldusega 1716. aastast liideti Kostivere mõis, Maardu mõisaga. 1729. aastal müüs tõeline kammerhärra, krahv Gustav Reinhold von Löwenwolde, Maardu, Kostivere ja Koitjärve mõisad, kindral Herman Johann von Bohnile. 1747 pärandavara jagamise lepinguga sai Maardu ja Kostivere mõisad, tõeline riiginõunik Peter von Brevern (1711–1756). 18. sajandi keskpaiku kuulus mõis Breverni suguvõsa, kelle valitsemisaega langes ka mõisasüdamiku väljaehitamine 18. sajandi viimasel veerandil. Peteri pärandavara jagamise lepinguga sai Kostivere, Johann von Brevern (1749–1803). 1817. aasta pärandavara jagamise lepinguga sai Kostivere ja Kehra mõisad, Heinrich Johann von Brevern (1775–1850).

1843. aastal müüs, mereväekapten Johann (Iwan) von Brevern Kostivere, meeskohtunik Karl Johann von Gernetile (1776–1857). Karl Johanni pärija oli 1858. aastast, tema tütar Hedwig von Rosen (sünd von Gernet), kes pärandas 1878. aastal Kostivere oma pojale Richard von Rosenile (1844–1910).

1907. aastal omandas mõisa Alexander Ferdinand von Dehn (1865–1945). Mõis riigistati 1919. aasta maareformiga.^[1]

Mõisahooned

Kostivere mõisa peahoone^[2] kahekorruseline paekivist ja madala plekist kelpkatusega varaklassitsistlik ehitis on valminud 1776. aastal. Peahoone esifassaadi kaunistavad kõrge kolmnurkfrontooniga keskrisaliit, mille viiluväljal von Brevernite ja Staël von Holsteinide stukkvapid.

Kostivere mõisa sild

Breverni suguvõsa valitsemise ajal ehitati mõisasüda välja (18. sajandi viimasel veerandil). Enne kivist peahoone ehitamist oli mõisa peahooneks kivivundamendiga ühekorruseline puithoone. Peahoonega samal ajal valmisid ka esiväljakut ümbritsevad majandushooned (tall-tõllakuur, teenijatemaja, ait), millele hiljem lisati kaugemal veel mitu majandushoonet (küünid, kelder, viinavabrik, moonakamaja, sepikoda, karjakastell). Mõisa peahoone põles 1905. aasta rahutuste käigus. Viimase mõisniku Alexander von Dehni ajal peahoone taastati.

Maja ümbritsesid vabakujunduslik park ja majandushooned.

1920. aastatel muudeti Kostivere riigimõisaks ning 1941. aastal Kostivere sovhoosiks, mille keskuseks mõisa peahoone oli kuni Kostivere sovhoosi likvideerimiseni.

Galerii

• 
  Ait
• 
  Karjakastell
• 
  Kelder
• 
  Küün
• 
  Moonakamaja
• 
  Sepikoda
• 
  Tall-tõllakuur
• 
  Viinavabrik