Kukersiit

Kukersiit on põlevkivide hulka kuuluv settekivim, mida leidub Eesti ja Venemaa loodeosa Ordoviitsiumi ladestus ning Austraalias ja USA Michigani, Illinois', Wisconsini, Põhja-Dakota ja Oklahoma osariigis.^[1]

Kukersiit

Kukersiit

Kukersiidi orgaaniline osa on moodustunud tsüanobakteri (arvatavasti) Gloeocapsomorpha prisca jäänustest^[2]. See bakter on lähedane tänapäevasele bakterile Entophysalis major, mis elab madalas vees ning moodustab mere ja maa piiril kividele rohekat kilet.

Kukersiit on üks maailma kõige rikkamatest põlevkivilademetest: rohkem kui 40% sellest moodustab orgaaniline ollus ning 66% sellest on töödeldav põlevkiviõliks ja -gaasiks. Saadud põlevkiviõli mass moodustab 30–47% lähteaineks olnud kukersiidi massist.

Kukersiit on regionaalne kiviminimetus. Eestis on kukersiit tuntud põlevkivina. Kukersiit on Eesti tähtsaim maavara. Eesti kukersiit asub Kukruse lademes.

Kukersiit esineb Eestis 2,5–3 m paksuse kihina. Põhja-Eesti panga lähedal on ta suhteliselt maapinna lähedal, aga mida lõuna poole, seda sügavamal, nii et lade asub 7–100 m sügavusel.

Kukersiidi mineraalsed lisandid koosnevad peamiselt vähese magneesiumisisaldusega kaltsiidist, dolomiidist ja ränipurdkivimist. Raskmetalle selles ei leidu.

Kukersiiti on Eestis kaevandatud alates 1916. aastast.^[3] Eesti maapõues leidub üle 7 miljardi tonni kukersiiti. Suurim aastane kaevandamismaht oli 29,7 miljonit tonni (1980. aastal).^[4]

Kukersiiti on kirjasõnas esimest korda maininud August Wilhelm Hupel 1777^[5]. Kivim on saanud nimetuse Kukruse mõisa saksakeelse nime Kuckers järgi^[6]. Kivimi nimetas baltisaksa geoloog Friedrich Schmidt^[7].