Kuradi-sõrmkäpp

Kuradi-sõrmkäpp (Dactylorhiza maculata) käpaliste sugukonda sõrmkäpa perekonda kuuluv rohttaim.

Kuradi-sõrmkäpp
Taksonoomia
Riik	Taimed Plantae
Hõimkond	Katteseemnetaimed Magnoliophyta
Klass	Üheidulehelised Monocotyledoneae
Selts	Asparilaadsed Asparagales
Sugukond	Käpalised Orchidaceae
Perekond	Sõrmkäpp
Liik	Kuradi-sõrmkäpp
Binaarne nimetus
Dactylorhiza maculata (L.) Soó
Sünonüümid
Orchis basilica L. ex Klinge Orchis biermannii Ortm. Orchis calvellii A.Terracc. Orchis comosa F.W.Schmidt Orchis ericetorum (E.F. Linton) E.S. Marshall Orchis macedonica Griseb. Orchis maculata L. Orchis nemorosa Montandon Orchis obtusifolia Schur Orchis solida Moench Orchis tetragona Heuff.

Kirjeldus

Kuradi-sõrmkäpp on 20–50 cm pikkune tugeva varrega orhidee. Lehed on kuni 15 cm pikad ja kuni 3 cm laiad tumelillade ümarate laikudega lehe pealmisel poolel. Lehed on alusel märgatavalt ahenenud, alt hallikasrohelised. Õitseb juunis-juulis. Õied on suhteliselt suured, värvuselt lillad kuni roosad, harva valged, koondunud koonusjasse õisikusse varre tipus. Huule hõlmad on allapoole suunatud, keskmine hõlm on väike ja kolmnurgakujuline.^[1]

Kasvukoht

Kasvavad niisketel ja märgadel heinamaadel, soostunud niitudel ja soodes.^[1]

Kaitsestaatus

Kuradi-sõrmkäpp on III kaitsekategooria kaitsealune liik^[2],

Rahvapärimus

Kuradi-sõrmkäpp on nimetuse saanud tumedat, peaaegu musta käppa või kätt meenutava, mullas asuva juuremugula tõttu, noorem juuremugul on valge. Nii kannabki kuradi-sõrmkäpp korraga justkui hea ja kurja alget. Varem on kasutatud ka ravimtaimena.

Sarnased liigid

Balti sõrmkäpp, kelle huule keskmised hõlmad on külgedele suunatud ning lehed ei ole alt hallikad; vööthuul-sõrmkäpp, kelle huule keskmine hõlm on kitsaskolmnurkne ning huul lõhestunud vähemalt pooles ulatuses.^[1]