Kusepõis

From Wikipedia, the free encyclopedia

Remove ads

Kusepõis (ladina vesica urinaria) on inimese ja paljude selgroogsete (v.a linnud) vahelduva kuju ja asendiga lihaseline õõneselund, kuhu koguneb kusejuhadest uriin. Kusepõis talitleb kuseelundite süsteemi (urogenitaalsüsteemi) uriinireservuaari ja uriiniväljutuselundina. [1][2][3][4] [5]

 See artikkel räägib elundist; kulinaarias kasutatava kusepõie kohta vaata artiklit Kusepõis (kulinaaria)
Remove ads

Kusepõie organogenees

Elundit on täheldatud juba mõnedel kaladel. Kahepaiksetel ja roomajatel (kellel on kusepõis, nagu sisalikulised) on kusepõis klassifitseeritud kloaagi väljasopistusena.[6]

Kusepõie anatoomia

Kusepõie asend

Inimesel

Nomenklatuur ja süstemaatika
Asend

Inimkehas asetseb kusepõis normaalasendis häbemeliiduse (ehk sümfüüsi) ees.[1][7]

Täitudes kusepõie asend muutub. Kusepõie taga asetsevad:

  • emastel: emakas, tupp
  • isastel: pärasool, seemnepõiekesed, seemnejuhaampull (ampulla ductus deferentis).

Kusepõie kuju

Kusepõiel eristatakse :[8][7] [9]

  • kusepõietippu (apex vesicae urinariae)
  • kusepõiekeha (corpus vesicae urinariae)
  • kusepõiepõhja (fundus vesicae urinariae)
  • kusepõiekaela (cervix vesicae).

Kusepõie ehitus läbilõikes

Kusepõie sein koosneb inimestel ja paljudel selgroogsetel seest väljapoole limaskestast, lihaskestast, submukooskihist ja adventitsiaalkestast.[9] Limaskestas paiknevad retseptorid reageerivad kusepõie sisesele rõhule ning ärritus kutsub esile urineerimise.[10]

Kusepõie seina täitumustunnet ja reageerimist ärritusele saab normaalse füsioloogiaga (ka halvatud alajäsemetega inimestel) treeninguga mõjutada.[7][11]

Kusepõie seina lihaskest

Kusepõie seina suubuvad paarilise kusejuha suudmed. Urineerimise ajal kusitisulgur lõõgastub ja põieseina lihaskest kontraheerub, mis tingib põie tühjenemise, seetõttu nimetatakse põie lihaskesta ka koondnimetusega kuseväljutajalihas.[12]

Kusepõiekaela piirkond

Kusepõiekaelas, mis asub kusepõie ahenevas allosas ja millest saab alguse kusiti, moodustub välimisest pikilihaskihist sisemine kusitisulgur (ka sisemine kusitisuistik), mille talitlus ei allu tahtele ja sulgeb iseseisvalt sisemise kusitisuudme.[10][12][9]

Kusepõie maht ja tühjenemine

Kusepõie maht (ka funktsioonid) on loomaliigiti erinevad, inimesel keskmiselt veerand kuni pool liitrit.[12]Täitunud kusepõis käivitab tavaliselt kusemisrefleksi.[13] Loomad aga kasutavad kusepõit ja selle sisu ka suhtlemisvahendina nn "märgistamine" (koertel, kassidel territooriumi märgistamine jpm).

Kusepõit innerveerivad nii sümpaatiline kui parasümpaatiline närvisüsteem ja mitmed arterid, samuti toimub kusepõiest lümfi äravool.[9]

Kusepõie haiguslikud seisundid

Inimestel võib esineda mitmeid kusepõie haiguslikke seisundeid, nagu infektsioonid, spasmid, kusepõiekivitõbi, kusepõiepõletikud, kusepeetus, kusepidamatus (rõhkinkontinents, sundinkontinents, ülevooluinkontinets jt), kusepõie kasvajad jpm.[14]

Remove ads

Vaata ka

Viited

Loading related searches...

Wikiwand - on

Seamless Wikipedia browsing. On steroids.

Remove ads
Remove ads