Lööv

Lööv on kummaltki poolt välisseina või toenditega piiratud pikisuunaline siseruum pikiehitistes, nagu näiteks kirikutes. Lööve võib olla üks või mitu ning kas paaris- või paaritu arv; paarituarvulise asetuse puhul eristatakse ruumis kesklöövi ja kõrvallööve.^[1]

See artikkel räägib ehitise ruumiosast; pika ja lahtise katusealuse kohta vaata artiklit Lööv (ehitis)

---

Fresko Püha Peetruse basiilikast Roomas, mis oli viielööviline võlvimata basiilika. Kesklööv on kõrvallöövidest kõrgem, kaugemad kõrvallöövid on omakorda madalamad

Kolmelöövilise gooti kodakiriku sisevaade

Vaade Krakówi Püha Kolmainu basiilika kesklööv

Löövide arvu järgi jaotatakse kirikud ühelöövilisteks, kahelöövilisteks, kolmelöövilisteks jne. Kesk- ja külglöövide kõrguse järgi eristatakse kirikute ruumitüüpe nagu basiilika, kodakirik, pseudobasiilika, astmeskirik jne. Kõik need ruumitüübid eeldavad vähemalt kolme löövi olemasolu; erinevalt neist on saalkirik alati ühelööviline.

Kesklööv ja külglöövid

Kesklööv ehk pealööv asetseb ehitise keskel; see on tavaliselt kõige laiem, kõige kõrgem ja vahel ka kõige pikem ruum kirikus. Kesklööv oli mõeldud jumalateenistuse jälgijatele; sealt avaneb vaade peaaltarile. Kesklööviga külgnevaid, sellest sammaste või piilaritega eraldatud lööve nimetatakse kõrvallöövideks või külglöövideks. Kesklööv ja kõrvallöövid koos moodustavad kiriku põhiplaanil pikihoone.

Ka kiriku kooriosa ja transept võivad olla jagatud pea- ja kõrvallöövideks. Kesklöövi ja kõrvallööve eraldavad enamikus kirikutes sammastikud või arkaadid.

Kui külglöövi kohal on lööviga ühelaiune teine korrus, nimetatakse seda kirikuarhitektuuris empooriks.

Joonised

• 
  Kiriku pikihoone
• 
  Kesklööv
• 
  Külglöövid