Laevamudelism

Laevamudelism on harrastus, mille sisuks on mõõtkavaliselt jäljendatud või ainukordsete laevamudelite valmistamine ja osalemine laevamudelite võistlustel.

Suur dekoratiivsete sõjalaevamudelite kogu

Laevamudeli pudelisse ajamine

Kokkupandava laevamudeli komplekt

Laevamudeleid võidakse valmistada ka laevaehituses insener-tehnilistel või turunduseesmärkidel.

Laevamudelite valmistamine

Laevamudelid võivad olla kas ujuvad ehk funktsionaalsed või dekoratiivsed. Materjalina kasutatakse enamasti puitu, plastikut või kergesti töödeldavat metalli, kuid dekoratiivmudeleid valmistatakse ka paberist või kartongist.

Laevamudeleid ehitatakse põhiliselt:

• tehniliste jooniste põhjal täielikult ise valmistatavatest osadest,
• poest ostetavatest kokkupandavatest ehk kokkukleebitavatest (plastikust) mudelikomplektidest,
• väljalõigatavatest ja kokkukleebitavatest paber- või kartonglaotustest,
• läbipaistvatesse pudelitesse läbi pudelikaela paigutades,
• muid originaalseid vahendeid või lahendusi ära kasutades (näiteks tuletikkudest).

Jõuallikana kasutatakse ujuvates mudelites (sealhulgas kaugjuhitavate purjekate taglase liigutamiseks) tavaliselt väikest elektrimootorit, kuid valmistatakse ka sisepõlemismootoritega ja isegi aurumootoritega laevamudeleid.

Laevamudelite valmistamine või kokkupanek nõuab kannatlikkust, kindlakäelisust ja täpsust. Poest on aga võimalik osta ka dekoratiivseid või ujuvaid ja juhitavaid valmismudeleid.

Tänapäeval on hea võimalus tutvuda dekoratiivsete laevamudelitega meremuuseumides. Maailma suurimaks laevamudelite koguks loetakse Hamburgi meremuuseumi.

Laevamudelid praktilises kasutuses

Laevamudeleid võidakse valmistada insener-tehnilistel eesmärkidel, katsetamaks või kontrollimaks ehitatava pärislaeva kere mahutavus- või ujuvusomadusi. Näiteks valmistati planeeritava purjelaeva kerest poolmudel ehk ress. Tänapäeval tehakse seda kõike harva, sest infotehnoloogia areng võimaldab saada hea ülevaate kõigist tehnilistest omadustest arvutisimulatsiooni abil.

Siiski valmistatakse ka tänapäeval sageli ehitatavatest laevadest eelnevalt dekoratiivseid või ujuvaid laevamudeleid – turunduseesmärkidel.

Laevamudeleid on kasutatud palju mereharidusasutuste õppetöös. Näiteks on suured purjelaevamudelid heaks õppevahendiks purjelaeva taglase osade ja tööpõhimõtte selgitamisel. Samuti on kasutatud suure mõõtkavaga (1:25) ujuvaid laevamudeleid mudelsadamates laevadega manööverdamise õppimiseks. Sellised mudelid võivad olla mehitatud.

Üks purjelaeva detail .

Laevamudelisport

Ujuvad laevamudelid näituse ajal basseinis

Võistlusklassid

Laevamudelistidele korraldatakse spordivõistlusi (kuni maailmameistrivõistlusteni) erinevates klassides, mida on kokku koos alamklassidega üle 50. Põhiklassid:

• A/B/E – mootoriga juhitamatud mudelid basseinis sõitmiseks
• C – dekoratiiv- ehk stendimudelid
• F1-F7/FSR – erinevad juhitavad võidusõidumudelid
• S – purjekad ehk raadiojahid
• NS – sõitvad juhitavad koopiamudelid
• F6/7 – grupimanöövrid, erifunktsioonid
• ECO – kiirusmudelid

Laevamudelisport Eestis

Esimesed laevamudelismi ringid alustasid Eestis 1950. aastail Tallinnas ALMAVÜ alluvuses ja pioneeride palees. 1998 moodustati Eesti Laevamodellistide Liit, mis kuulub alates 2001. aastast laevamudelistide rahvusvahelise organisatsiooni NAVIGA. Eestis on spordiregistri andmetel ligikaudu 100 laevamudelismispordi harrastajat, sealhulgas ka vähemalt üks diplomeeritud treener. Peamised sportmudelistide tegutsemiskohad on Tallinn, Viljandi ja Narva.^[1]

Vaata ka

• Lennumudelism
• Automudelism
• Raudteemudelism