Leóni kuningriik

Leóni kuningriik oli riik Pürenee poolsaare loodeosas.

Reinu de Llión leoni Reino de León galeegi Regnum Legionense ladina Reino de Leão portugali Reino de León hispaania Leóni kuningriik 910–1230
Leóni lipp Leóni vapp
Leóni kuningriik 1037. aastal, kollasega
Valitsusvorm	Feodaalmonarhia
Pealinn	León
Religioon	katoliiklus, islam, judaism
Pindala	90 000 km²
Riigikeeled	leoni keel, galeegi keel, hispaania keel ja ladina keel
Eelnev Järgnev Astuuria kuningriik Kastiilia kroon

Leóni kuningriik loodi 910. aastal, kui kuningas Alfonso III jagas Astuuria kuningriigi oma kolme poja vahel.^[1]

Ibeeria poolsaar Cordoba emiraat, Leóni kuningriik, Navarra kuningriik ja Barcelona krahvkond, 910

Ibeeria poolsaar Leóni kuningriik, Navarra kuningriik ja Barcelona krahvkond, 1037

Ibeeria poolsaar Kastiilia ja Leóni kuningriik, Portugali kuningriik, Navarra kuningriik ja Aragóni kuningriik, 1150

Ibeeria poolsaar Kastiilia ja Leóni kuningriik, Portugali kuningriik, Navarra kuningriik, Aragóni kuningriik ja Granada kuningriik 1360

Leóni alad päris tema vanim poeg García, kes valitses aastatel 910–914.^[2] Leóni kuningriigiks hakati seda nimetama tema venna Ordoño valitsusajal (914–924), mil kuningriigi pealinn viidi üle Leóni linna.

Ibeeria poolsaar 1212–1492

Aastal 924 Leóni kuningriik, Galicia kuningriik ja Astuuria kuningriik taasühendati. Nüüd hakati seda pealinna Leóni järgi nimetama Leóni kuningriigiks.

1085. aastal vallutas Kastiilia ja Leóni kuningas Alfonso IV moslemitelt Toledo, mis sai aastateks 1087–1561 Kastiilia ja Leóni kuningate residentsiks.

1086. aasta Sagrajase lahingu kaotas Kastiilia ja Leóni kuningas Alfonso IV moslemi Almoraviidide kaliifi Youssef ibn Tachfine vägedele ning rekonkista edenemine pidurdus. Berberi Almoraviidide dünastia, valitses Marokos, Mauritaanias, Lääne-Alžeerias ja Hispaanias (al-Andalus).

1095. aastal moodustati kuningriigi koosseisus Portugali krahvkond Ibeeria poolsaare läänerannikul, mis alates 12. sajandi algusest valitses ennast sisuliselt Leóni kuningatest sõltumatult ja eraldus 1139. aastal ametlikult Portugali kuningriigina^[3].

1195. aastal kaotas Alfonso VIII Alarcose lahingu Almohaadide kaliifi Abu Yusuf Yaqub al-Mansuri vägedele.

1212. aastal võitsid Kastiilia, Leóni, Aragóni kuningriigi, Navarra kuningriigi väed Alfonso VIII juhtimisel Las Navas de Tolosa lahingus Almohaadide vägesid.

Leóni kuningriigi iseseisva eksistentsi lõpuks loetakse 1230. aastat, mil kuningriigi vallutas Kastiilia kuningas Fernando III ja liitis selle oma kroonivaldustega. Ametlikult kahte riiki ei ühendatud ja León moodustas Kastiiliaga personaaluniooni, kuid võimukeskuseks kujunes Kastiilia.^[2]

Kastiilia ja Leóni kuningad

• 1217–1250, Fernando III Püha
• 1252–1284, Alfonso X Tark
• 1284–1295, Sancho IV
• 1295–1312, Fernando IV
• 1312–1350 Alfonso XI (1311–1350)
• 1350–1366 ja 1367–1369 Pedro I Julm (1334–1369)
• 1366–1367 ja 1369–1379 Enrique II (1334–1379)
• 1379–1390 Juan I (1358–1390)
• 1390–1406 Enrique III (1379–1406)
• 1406–1454 Juan II (1405–1454)
• 1454–1474 Enrique IV (u. 1420–1474)
• 1474–1504 Isabel I (1451–1504)
• 1504–1506 Felipe I (1478–1506)
• 1506–1555 Juana Nõdrameelne (1479–1555), reaalselt valitsesid ta isa Fernando II ja regendid
• 1516–1556, ametlikult 1555–1556 (1516–1555 kaaskuningana) Carlos I (1500–1558), ka Aragóni kuningas, temast alates olid Kastiilia monarhid ka kogu Hispaania kuningad.