Looduskapital

Looduskapital (inglise natural capital) on ökoloogiline potentsiaal. Loodusvarade olemusest ja paiknemisest tulenevad edu- ja tegevuseeldused toiminguteks, millel on majanduslik tähendus ja mille kaudu on neile varudele omistatav kapitali kui tegevuseelduse tähendus^[2].

Mangroovisood Iriomote saarel Jaapanis, mis pakuvad kasulikke teenuseid, nagu setete kogunemine, rannikukaitse, kalade kasvu- ja sigimisalad, mis omakorda võivad toetada rannikupüügiga tegelevaid kogukondi. Vähemalt 35% maailma mangroovisoodest on hävitatud vaid 20 aasta jooksul^[1]

Looduskapitaliks saab pidada nii loodusvarasid, maad kui ka ökosüsteemi omadusi ning funktsioone (nt võimet stabiliseerida inimtekkelisi muutusi, selle kaudu mõjutades ka majandustegevust)^[2].

Looduskapitali tähendus majandusanalüüsis muutub seda olulisemaks, mida enam arvestatakse ökosüsteemi majandustegevuse toimumise koha ja/või komponendina^[2]. Looduskapitali mõiste ja selle hindamise metoodika on olulisel kohal näiteks ökoloogilise jalajälje, keskkonnaarvestuse ja rohelise SKT mudelites^[2].

Kontsepsiooni ajalugu

Mõistet „looduskapital“ kasutas esmakordselt 1973. aastal Ernst Friedrich Schumacher oma raamatus „Small is Beautiful“^[3]. Looduskapital on ökosüsteemi teenuste majandusliku hindamise keskne mõiste, mis keskendub ideele, et mitteinimlik elu toodab eluks vajalikke kaupu ja teenuseid. Seega on looduskapital majanduse jätkusuutlikkuse seisukohalt oluline.

Traditsioonilises majandustegurite analüüsis liigitatakse looduskapital tavaliselt „maa“ alla, mis erineb traditsioonilisest „kapitalist“. Ajalooline eristamine „maa“ ja „kapitali“ vahel määratles „maad“ kui looduslikult esinevat ja püsiva varustusega ainet, samas kui „kapital“, nagu seda algselt määratleti, viitas ainult inimese loodud toodetele. (nt Georgism^[4]) Samas on eksitav käsitleda „maad“ nii, nagu oleks selle tootmisvõimsus fikseeritud, sest looduslik kapital võib aja jooksul inimese tegevuse tõttu paraneda või halveneda (vt keskkonnakahju). Lisaks sellele annab looduskapital kasu ja kaupu, näiteks puitu või toitu, mida inimesed saavad ära kasutada. Need kasud on sarnased nendega, mida realiseerivad infrastruktuurikapitali omanikud, mis annab rohkem kaupu, näiteks autot tootev tehas, sama mis õunapuu, mis toodab õunu.

Ökoloogid teevad koostööd majandusteadlastega, et mõõta ja väljendada ökosüsteemide rikkuse väärtust, et leida lahendusi bioloogilise mitmekesisuse kriisile^[5][6][7].

Mõned teadlased on püüdnud ökosüsteemi teenustele panna rahalise väärtuse, näiteks Kanada taiga metsade panus globaalsetesse ökosüsteemi teenustesse. Kui taiga metsad on ökoloogiliselt puutumata, on nende hinnanguline väärtus 3,7 triljonit USA dollarit. Taiga metsade ökosüsteem on üks planeedi suurtest atmosfääriregulaatoritest ja see salvestab rohkem süsinikku kui ükski teine bioom planeedil^[8]. Taiga metsade ökoloogiliste teenuste aastane väärtus on hinnanguliselt 93,2 miljardit USA dollarit ehk 2,5 korda suurem kui loodusvarade kaevandamise aastane väärtus.

Vaata ka

• Inimkapital
• Keskkonnafunktsioonid
• Sotsiaalne kapital
• "Looduskapitalism"
• Looduskaitsebioloogia
• Ökoloogiline ökonoomika
• Ökoloogiline jalajälg
• Ökoloogia
• Säästev areng
• Taastuv ressurss
• Populatsioonidünaamika
• Keskkonnakaitse
• Keskkonnakahju
• Ökosüsteemsed teenused

Viited

1. "Mangrove Forests: One of the World's Threatened Major Tropical Environments". BioScience. 51 (10): 807–815. doi:10.1641/0006-3568(2001)051[0807:mfootw]2.0.co;2. ISSN 1525-3244 Välja otsitud 5. jaanuar 2016.
2. Säästva arengu sõnaseletusi. Säästva Eesti Instituut, SEI Tallinn. (vaadatud 22.10.2012)
3. Schumacher, E. F. (1973). Small is beautiful: economics as if people mattered. Harper torchbooks. New York: Harper & Row. ISBN 978-0-06-136122-7.
4. Progress and Poverty by Henry George, Peatükk 2.
5. Edwards, P. J.; Abivardi, C. (1998). "The value of biodiversity: Where ecology and economy blend". Biological Conservation. 83 (2): 239–246. doi:10.1016/S0006-3207(97)00141-9.
6. Naidoo, R.; Malcolm, T.; Tomasek, A. (2009). "Economic benefits of standing forests in highland areas of Borneo: quantification and policy impacts". Conservation Letters. 2: 35–44. doi:10.1111/j.1755-263x.2008.00041.x.
7. Zhoua, X.; Al-Kaisib, M.; Helmers, M. J. (2009). "Cost effectiveness of conservation practices in controlling water erosion in Iowa". Soil and Tillage Research. 106 (1): 71–8. doi:10.1016/j.still.2009.09.015.
8. Jonsson, M.; Wardle, D. A. (2009). "Structural equation modelling reveals plant-community drivers of carbon storage in boreal forest ecosystems". Biology Letters. 6 (1): 1–4. doi:10.1098/rsbl.2009.0613. PMC 2817262. PMID 19755530.