Maarja-sõnajalg

Maarja-sõnajalg (Dryopteris filix-mas) on sõnajalaliste sugukonda ja sõnajala perekonda kuuluv liik.

Maarja-sõnajalg
Taksonoomia
Riik	Taimed Plantae
Hõimkond	Sõnajalgtaimed Pteridophyta
Klass	Keerdlehikud Pteridopsida
Selts	Polypodiales
Sugukond	Sõnajalalised Dryopteridaceae
Perekond	Sõnajalg Dryopteris
Liik	Maarja-sõnajalg
Binaarne nimetus
Dryopteris filix-mas L.
Sünonüümid
Polypodium filix-mas

Maarja-sõnajala rahvapärased nimetused on nõiasõnajalg, imarik, pillerkroon ja viigirohi.

Kirjeldus

Ta on mitmeaastane suvehaljas eostaim, mis kasvab kuni ühe meetri kõrguseks.

Paljunemine

Vegetatiivselt paljuneb risoomi abil, generatiivselt eostega.

Kasvukoht

Eelistab varjukaid niiskeid segametsi või võsastike: laane-,salu-, lammi- ja lodumetsas. Teda kasvatatakse ka ilutaimena aedades.

Levik ja ohtrus

Maarja-sõnajalg on üks levinumaid põhjapoolkera parasvöötme taimi. Teda leidub peaaegu kogu Euroopas ning Põhja-Ameerikas, vähem Kesk-Aasias. Eestis on ta tavaline.

Kasutus

Maarja-sõnajala juurikas (risoom) on mürgine. Teda on rahvameditsiinis kasutatud juba rohkem kui 3000 aastat.

Maarja-sõnajalast saab abi paelusside vastu. Kui rohtu sisse võtta, siis halvab see paelussi lihased ja ta ei suuda enam iminappadega soole seinast kinni hoida. Pikemal mõjutamisel võib paeluss isegi surra. Inimene ei ole nii tundlik neile mürkidele, kuid mõne tunni pärast võivad nad halvata ka inimese silelihaseid. Seepärast on tingimata vajalik, et paar tundi peale rohu sissevõtmist võetaks kõhulahtistit. Kogu soolesisu koos paelussi ja mürkidega tuleb välja saada^[viide?].

Kui maarja-sõnajalaga liialdatakse, tekib mürgistus tugeva kõhuvalu, peapöörituse ja oksendamisega. Lõpuks võivad muutuda kõik limaskestad sinakaks, tekkida silmade alla kollased laigud ja ilmneda õhupuudus. Kui sellises seisundis kannatanu ei saa kiiresti arstiabi, võib ta surra. Enne arsti kutsumist tuleb kannatanule kiiresti anda esmaabiks veega segatud pulbriks tehtud sütt, mis imab mürgi seedekulglast endasse.^[1]

Kuna risoom on suhteliselt magusa maitsega, siis võivad nii mets- kui ka kodusead süüa neid paha aimamata ja saada mürgistuse.

Maarja-sõnajala lehti pannakse vahel ka padja sisse kilpnäärme suurenenud aktiivsuse korral.^[2]

Vaata ka

• harilik naistesõnajalg (Athyrium filix-femina)