From Wikipedia, the free encyclopedia
Maausuks nimetatakse eeskätt eesti rahvausundi kristluse-eelsetel kihistustel põhinevat tänapäeva usulist liikumist.[1]
Maavalla koja väitel on maausk katkematu usuline traditsioon ning maarahva (eestlaste) pärimuslik omausk.[2][viide?]
Erinevalt taarausust puudub tänapäeva maausul ühtne dogmaatika ja reeglistik[viide?]. Peamisteks põhimõteteks on looduse ja esivanemate austamine[viide?]. Maausuliste koondamiseks ja maausuliste huvide esindamiseks moodustati 1995. aastal usuline ühendus Maavalla Koda.[3]
Mõiste maausk on teadaolevalt võetud kasutusele 1960. aastatel, tähistamaks väidetavat põlist rahvausku, inspireeritult sõnadest "maarahvas", "maakeel", "maatõug", jne. [4]
Maausuks või maauskudeks on vahel nimetatud ka teiste rahvaste loodususundeid[5]. Eesti maausulised soovitavad teiste rahvaste loodususkude kohta kasutada pigem nimetusi "omausk", "loodususk" või "põlisusk" või kohalikest keeltest pärinevaid mõisteid nagu "haltiausko" Soomes või siis soome usk, mari usk jne.[6]
Maausu jumalad on Maaema, Uku, Vee-ema, Tuleema, Taara.
Maaema, kui kõige elava ema, on tähtsaim jumal. Ukul leidub rohkesti erinevaid nimesid: Ukko, Taevaisa, Taevataat, Vanaisa, Vanajumal, Äikene, Äiukene, Äike, Vanemb, Kõu, Pikne, Pikker jt.[7]
Taar (om taari, vanemas kirjaviisis Taara, murdekeeltes ka Toar, Toor, Toorus, Teer jms, Henriku Liivimaa kroonika järgi Taarapita) on kehatu ja kujuta, kõikeläbiv vägi, ülim jõud ja vaimsus, suur tundmatu, hõlmamatu, haaramatu, mis täidab nii inimesi kui kõike muud olemas olevat.[7]
Näiteid kohalikest jumalatest: Setu karja- ja viljakusjumal Peko, põhjaranniku veejumal Koljo, Metsik, Tõnn, Leeda, Pell.[8]
Ilmalindu, kelle munadest maailm ja inimene alguse sai, ei pea maausulised jumalikustamise objektiks. Vaata ka loomislaul.[7]
Maausuliste meelest on kõigel olemasoleval vaimne mõõde, mis võib avalduda hinge, haldja või jumalana. Jumalate, haldjate ja hingede vahel pole selget piiri. On olemas põllu-, nurme- ja metsajumalad ning -haldjad. Piirkonniti nimed erinevad. Keda Võro-, Tartu- ja Mulgimaal tuntakse imäde ja esädena, nimetatakse mujal haldjateks.[7]
Jumalatel on inimestele tajutav vorm, värv ja muud omadused. Maausulisel on vabadus tajuda jumalaid ja teisi vaimolendeid üksnes loodusjõududena või ka jumalate ja haldjatena, kõnetada neid vaikses pöördumises, ühispalves või lihtsalt tunnetada.[7]
Jumalatele pühendatud päevad: Maaema sünnipäev on kevadisel liikuval maahengause pühal, Uku päev põhjarannikul 2. juulil ning Peko pühad sügisel ja kevadel. Taari auks pühitsetakse muistsest ajast saati neljapäevaõhtuid.[7]
Maausuliste ajaarvamise alguseks on tagantjärele võetud Billingeni katastroof, mille daatum on viirsavide meetodil aastalise täpsusega kindlaks määratud. Nii vastab Maavalla kalendri aastale 10223 kristlikus kalendris 2010.[9]
Null-aasta 8213 eKr määratlejaks oli viirsavide uurija Matti Sauramo.[10] Mõnede hilisemate uuringute järgi on viirsavidateering 8213 eKr ebatäpseks arvatud (nii on Billingeni katastroofi toimumisajaks leitud 8305 eKr, aga ka umbes aasta 9600 eKr[11]).
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.