Madalsoo

Madalsoo on soo, mille vesi pärineb peale sademete ka põhjaveest. Madalsoo pind on ümbruskonnast madalam; valdab toitainete kokkukandumine veega. Madalsoos on turbakiht üsna õhuke ning seetõttu ulatuvad taimede juured läbi turba ka mineraalse mullani, mis omakorda tähendab üsna liigirohket elustikku, täpselt vastupidi rabale. Turbasammalde osakaal madalsooturbas on suhteliselt väike, turvas koosneb suures osas roht- ja puittaimede jäänustest. Madalsoo iseloomulikuimad taimed on ubaleht, kollane võhumõõk, soovõhk ja soopihl. Puudest leidub palju pajusid.

Avaste soo on üks Eesti suuremaid madalsoomassiive. See on kujunemas siirdesooks, mis on üleminekuvorm madalsoo ja raba vahel

Madalsoole vastandub raba, mille vesi pärineb ainult sademetest. Seetõttu kasutatakse madalsoo puhul mõnikord ka terminit minerotroofne soo (vesi on toiterikkam) ja raba puhul ombrotroofne soo (vihmaveest toitumise tõttu on vesi toitevaene).

Madalsoos kasvavad taimed

• Päideroog
• Soopihl
• Kollane võhumõõk
• Ubaleht

Eesti madalsood

Eestis on madalsoona kaitse all näiteks Tuhu soo.

Vaata ka

• Siirdesoo
• Kõrgsoo