Magnetron

Magnetron on mikrolaineid (ülikõrgsagedusvõnkumisi vahemikus 0,3…300 GHz) tekitav vaakumlamp. Seadise hõõgkatoodi ja elektromagnetilise õõsresonaatorina toimiva anoodi vahel mõjub elektronidele peale elektrivälja ka ristsuunaline magnetväli. Elektromagnetvõnkumise lainepikkus on määratud resonaatori mõõtmetega. Magnetron sisaldab mitu niisugust sektsiooni, mis on omavahel pilude kaudu ühendatud.

Magnetroni ühe sektsiooni põhimõtteline ehitus:
1 – katood, 2 – anood, 3 – püsimagneti poolused

Magnetronpihustus (tolmustus) on tehnika, mille abil saab valmistada õhukesi ainekihte. Plasmapilv tekitatakse kahuris kõrge pinge abil, millega ioniseeritakse argooni aatomid, mis löövad sadestatavast ainest välja aatomeid ja aatomiklastreid. Sellel pildil on küll plasmapilv illustratsiooniks juurde joonistatud, kuid selline näeks see välja vaakumis

Impulssrežiimis magnetrone kasutatakse mikrolainegeneraatorina radarites ja pidevrežiimis magnetrone näiteks mikrolaineahjus. Magnetrongeneraatori tööks vajalik kõrge anoodpinge – mikrolaineahjul umbes 2000 volti – saadakse võrgupingest transformaatori ja alaldi abil.

Allikas

• Magnetron