Marikäbi
From Wikipedia, the free encyclopedia
Remove ads
Marikäbi ehk kadakamari on mitut liiki kadaka emane seemnekäbi. Botaanilises mõttes on aga tegemist eriliste lihakate käbidega, millel puudub tüüpiline kuiv soomuskate ja mille lihakad soomused on omavahel kokku kasvanud. Välimuselt meenutavad nad tõepoolest marju.[1]
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. (Märts 2024) |
Kadakamarjad on ühed vähestest vürtsidest, mis on saadud okaspuudest.[2]
Remove ads
Kirjeldus
Erinevalt tüüpilise männikäbi eraldunud ja puitunud soomustest jäävad kadakamarjas olevad soomused lihajaks ja ühinevad seemneid ümbritsevaks ühtseks kattekihiks. Hariliku kadaka marjade läbimõõt varieerub vahemikus 4–12 millimeetrini. Marjad on noorelt rohelised ja enamikul liikidel küpselt lillakasmustad. Küpsemine toimub mõne liigi puhul 8–10 kuust kuni 24 kuuni.[3] Küpseid tumedaid marju kasutatakse tavaliselt kulinaarias, džinni aga maitsestatakse toorete marjadega.[2]
Remove ads
Keemiline koostis
Kadakamarjad sisaldavad fütokemikaale, sealhulgas eeterlikku õli (umbes 2%), flavonoidi juniperiin, vaike (umbes 10%), valke ning äädik-, õun- ja sipelghapet. Marjade ekstraktidest eraldati rasvhapped, terpeenid, aromaatsed ühendid ja süsivesinikud, nagu pineen, sabineen, terpinen-4-ool, limoneen ja mürtseen.[4]
Mürgisus
Kuigi kadakamarjad klassifitseeritakse Ameerika Ühendriikides üldiselt ohututeks,[5]võivad neil olla mitmesuguseid kõrvaltoimeid, mida pole kliinilistes uuringutes põhjalikult testitud.[4] [6] Peamiselt raseduse katkemise riski suurenemise tõttu võib kadakamarjade tarvitamine ka väikestes annustes avaldada soovimatut toimet rasedatele ja imetavatele naistele. Lisaks ei soovitata kadakamarju tarvitada diabeetikutel ja hiljuti opereeritutel, sest raskematel juhtudel võivad need põhjustada isegi veritsushäireid.[4] Traditsioonilises meditsiinis arvati, et kadakamarjadest on kasu naiste rasestumise vältimisel.[7]
Võimalikud on allergilised reaktsioonid.[4] Suures koguses kadakamarjade tarbimine võib põhjustada katarsist, krampe või kahjustada neerufunktsiooni.[4] Mõnede liikide, näiteks J. sabina marjad on mürgised.[8]
Kasutusalad
Mõne kadakaliigi marju peetakse söömiseks liiga kibedaks. Noorte roheliste marjade maitseprofiilis domineerib pineen. Marjade välissoomused on suhteliselt maitsetud, mistõttu marjad on peaaegu alati vähemalt kergelt purustatud enne maitseainena kasutamist. Neid kasutatakse nii värskelt kui ka kuivatatult, kuid nende maitse ja lõhn on kõige tugevamad kohe pärast korjamist. Maitse ja lõhn vähenevad kuivatamise ja hoiustamise ajal.
Toitude ja jookide maitsestamisel
Kadakamarju kasutatakse Põhja-Euroopas, eriti Skandinaavia köögis metslindude ja ulukiliha maitsestamiseks.[9] Samuti maitsestavad nad sealiha-, kapsa- ja hapukapsaroogasid. Peale Norra, Taani ja Rootsi roogade kasutatakse kadakamarju mõnikord ka Saksa, Austria, Tšehhi, Poola ja Ungari köögis, sageli koos praadidega. Põhja-Itaalia köök, eriti Lõuna-Tirooli köök, sisaldab ka kadakamarju.
Kadakat, tavaliselt J. communis-t, kasutatakse džinni maitsestamiseks.[4] Nimetus "džinn" on tuletatud kas prantsuse sõnast genièvre või hollandi sõnast jenever, mis mõlemad tähendavad kadakat.[2] Teiste kadakamarjamaitseliste jookide hulgas on näiteks nimetuse "sahti" all tuntud Soome rukki-kadakaõlu, mida maitsestatakse nii kadakamarjade kui ka okstega.[10]
Teine marjadest valmistatud jook on julmust – Rootsis valmistatud karastusjook, mida müüakse peamiselt jõulude ajal.
Mõne Põhja-Ameerika kadakaliigi seemnekäbidel on magusam ja vähem vaigune maitse kui nendel, mida tavaliselt kasutatakse vürtsina. Mõned põlisameeriklased on selliseid liike kasutanud mitte ainult maitseainetena, vaid ka toitainena.[7] Roomlased kasutasid kadakamarju Indiast imporditud kalli musta ja pika pipra odava kodumaise aseainena.[11]
Rahvameditsiinis ja eeterliku õlina
Marjadel arvatakse olevat ka raviomadusi, näiteks on kadakamarjateed kasutatud oksendamisvastase vahendina.[12] Kadakamarjadest ekstraheeritud eeterlikku õli kasutatakse aroomteraapias, kehamassaažil ja parfüümides.[11]
Lisaks mainitud otstarvetele on indiaanlased kasutanud kadakamarjade sees olevaid seemneid ka ehete ja kaunistustena.[7]
Remove ads
Ajalugu
Kadakamarju, sealhulgas liikide Juniperus phoenicea ja Juniperus oxycedrus omi, on leitud Vana-Egiptuse haudadest mitmes kohas. Egiptuses ei kasva teadaolevalt J. oxycedrus, samuti mitte J. excelsa, mis leiti koos J. oxycedrus'ega Tutanhamoni hauast.[13] Egiptusse imporditud marjad võisid pärineda Kreekast; kreeklased kasutasid kadakamarju ravimina ammu enne, kui mainisid nende kasutamist toidus.[14]
Kreeklased kasutasid kadakamarju paljudel olümpiamängudel, kuna uskusid, et marjad suurendavad sportlaste füüsilist vastupidavust.[15]
Remove ads
Viited
Wikiwand - on
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Remove ads